Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus, au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega. Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ja rünnata maaslamajat, võtta vastu aunimetusi ning tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Rüütel pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning mitte panema relva käest, enne kui endale võetud kohustus oli täidetud. Vangilangenuna pidi rüütel tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve, sest vastasel korral kuulutati ta sõnamurdjaks ja au kaotanuks. Rüütel pidi valdama seitset rüütlivoorust: ratsutamine, ujumine, vehklemine, oda ja vibu käsitsemine, maadlemine, kabemäng ning luuletamine, st galantsete värsside sepitsemine ning ettekandmine südamedaamile. Rüütel pidi olema vapper, õiglane ja helde, alluma läänihärrale, kaitsma nõrgemaid (naisi ja
Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega. Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maaslamajat. Ei tohtinud võtta vastu aunimetusi ega tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning ei tohtinud panna enne relva käest kui endale võetud kohustus on täidetud. Vangilangenuna pidi tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve. RÜÜTLIVOORUSED 1) ratsutamine 2) ujumine 3) vehklemine 4) oda ja vibu käsitsemine 5) maadlemine 6) kabemäng 7) luuletamine (galantsete värsside sepitsemine ning ettekandmine oma südamedaamile) linnakirjandus (alates 13. sajandist) linnalüürika linnaeepika (lühivormid, narrikirjandus, romaanid
15. augustil letasid Venemaa 1. armee ja 20. augustil 2. armee Ida-Preisimaa piiri. Armeesid lahutas 80 km laiune Masuuria jrvistu, mis vimalas sakslastel anda lk mlemale Vene armeele eraldi. Jrgnenud Tannenbergi lahingus (23.30. august) piirasid Saksa ved mber Vene 2. armee ja purustasid selle. Selliseid "katlaid" vi "kotte", mis moodustusid sageli II maailmasja ajal, esines I maailmasja ajal sna harva. Lahingu kigus kaotasid venelased 92 tuhat meest vangilangenuna ja 50 tuhat tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur thtsus, sest sellega psteti Ida-Preisimaa ja peatati lekaalukate Vene vgede pealetung Sileesia tstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vhemusse jnud Vene 1. armee sunniti Masuuria jrvede lahingu kigus Ida-Peisimaalt lahkuma.[2] Serbia sdurid 1. septembril nimetati Peterburg mber Petrogradiks. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari ve (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3
Venemaa vastase jõu. Ida-Preisimaa operatsioon 1914, 15. augustil ületasid Venemaa 1. armee ja 20. augustil 2. armee Ida-Preisimaa piiri. Armeesid lahutas 80 km laiune Masuuria järvistu, mis võimalas sakslastel anda löök mõlemale Vene armeele eraldi. Järgnenud Tannenbergi lahingus (23.–30. augustil) piirasid Saksa väed ümber Vene 2. armee ja purustasid selle. Lahingu käigus kaotasid venelased ligikaudu 92 000 meest vangilangenuna ja ligikaudu 50 000 tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur tähtsus, sest sellega päästeti Ida-Preisimaa ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung Sileesia tööstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee sunniti Masuuria järvede lahingute käigus Ida-Peisimaalt lahkuma Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Aastail 1914-1916 ründasid Saksa sõjalaevad ja lennuvägi mitmeid kohti Eesti rannikul,
annaabi.ee 
