et hea töö puhul kingitakse neile elu. Kiiresti hakati Eestis organiseerima koonduslaagreid.Neid olevat olnud umbes 20.Keskne laager oli olnud Vaivara.Enamik laagreid asus Kirde-Eestis.Eestisse toodi sisse hulgaliselt juute. Oletatavalt oli neid 20000. Klooga laagrit peeti vangide hulgas heaks.Seda on maininud ellujäänud, kes viibisid mitmes laagris.Sealne laagrireziim oli pisut inimlikum.Vangivalvuriteks olid mobiliseeritud eestlased, kes ei suhtunud vangidesse vaenulikult.1944.aasta sügisel, näis ilmselge, et sakslaste päevad on loetud.Juudid püüdsid hoolsalt töötada, et mitte anda põhjust rahulolematuseks.Nad arvasid, et natside peamine probleem on oma naha päästmine ja juudid neid enam ei huvita.Nad eksisid. 18.septembril kästi vangidel saagida ja viia laagri lähedal oleva Sooda järve kaldale suur hulk küttepuid.Järgmisel päeval saadeti vabapalgalised ja valvurid puhkusele
Juutide massiline mõrvamine. 21.jan1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus, et trantsportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine gaasikambrites. NSVL- Punaarmee poolt okupeeritud Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne-Valgevenest küüditati Siberisse üle miljoni inimese, Katõni lähedal metsas lasti maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Balti riikidest küüditati 1941a suvel Siberisse üle 50000 inimese. Väga halvasti suhtuti ka Saksa vangidesse, kellest suur osa kas tapeti või kes surid kurnatusest juba enn Siberisse jõudmist. Punaarmee liikumist läände saatsid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal. Eriti ulatuslikuks muutusid need saksamaa territooriumil. Sõja viimastel kuude jooksul vägistasid punaarmeelased Saksamaal ligi kaks miljonit naist. 8. Hitleri vastane koalitsioon: Lend leasi seadus-USA kongressi otsus laenata ja rentida
Lk 187. 37 Op. cit. Lk 188. 12 Stalini hirmsamaid patte oma rahva vastu. Hirm ja õud nendes laagrites hakkas vähenema pärast Stalini surma. Kokkuvõte Stalini poolt kasutatud terror ja repressioonid olid võimsad. Nende all kannatasid miljonid inimesed. Mõningates aspektides paistab silma Stalini külmaverelisus ja julmus alates Trotski mõrvast lõpetades suhtumisega Gulagi vangidesse. Tema meetodid ja otsustused olid otsekohesed. Stalin oli võimeline kõigeks, et kindlustada oma juhipositsiooni poliitilisel maastikul. Samuti kasutas ta kõiki vahendeid, mis võimalik, et mõjutada rahvast oma plaane ellu viima. Kohati nägi ta kõikjal ning kõigis endale ohtu ning tegutses kiiresti ja jõuliselt. Antud referaat andis edasi vaid väikese osa Stalini julmadest tegudest, kuid ka see osa mõjub oma iseloomult ja numbritelt hämmastava ja mõtlemapanevana.
· kokku hukkus holokausti tagajärjel u 6 mln juuti NSVL kuriteod: · Poolast, Lääne-Ukr-st, Lääne-Valgevenest küüditati üle mln inimese, Katõni lähedal lasti maha üle 20 000 vangilangenud Poola sõduri ja ohvitseri, Balti riikidest küüditati 1941. a üle 50 000 inimese · tervete rahvaste etniline puhastus: ohvrid nt Krimmi tatarlased ja tsetseenid, kes küüditati Siberisse · suhtuti halvasti ka Saksa vangidesse, ei käitutud paremini ka sakslaste kätte vangi langenud venelastega · vägivallaaktid kohalike elanike kallal: nt Sm-l tapeti naisi ja lapsi, vägistati ligi 2 mln naist · venelaste "vabastatud" maades algasid arreteerimised, tihti paigutati vangid samadesse koonduslaagritesse, mida oli kasutanud ka natsid Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas: · la Resistance Pr-l, aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, pani
kokku hukkus holokausti tagajärjel u 6 mln juuti NSVL kuriteod: Poolast, Lääne-Ukr-st, Lääne-Valgevenest küüditati üle mln inimese, Katõni lähedal lasti maha üle 20 000 vangilangenud Poola sõduri ja ohvitseri, Balti riikidest küüditati 1941. a üle 50 000 inimese tervete rahvaste etniline puhastus: ohvrid nt Krimmi tatarlased ja tšetšeenid, kes küüditati Siberisse suhtuti halvasti ka Saksa vangidesse, ei käitutud paremini ka sakslaste kätte vangi langenud venelastega vägivallaaktid kohalike elanike kallal: nt Sm-l tapeti naisi ja lapsi, vägistati ligi 2 mln naist venelaste “vabastatud” maades algasid arreteerimised, tihti paigutati vangid samadesse koonduslaagritesse, mida oli kasutanud ka natsid Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas: la Resistance – Pr-l, aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, pani
ja Lääne-Valgevenest küüditati 1940-1941 Siberisse üle miljoni inimese, Katõni lähedal metsas lasti maha üle 20 000 Punaarmee kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitseri. Balti riikidest küüditati 1941. aasta suvel Siberisse üle 50 000 inimese. Sõja edenedes läks NSV Liit üle tervete rahvaste etnilisele puhastusele. Selle ohvriks langesid näiteks Krimmi tatarlased ja tšetšeenid, kes kõik Siberisse küüditati. Väga halvasti suhtuti ka Punaarmee kätte langenud Saksa vangidesse, kellest suur osa kas tapeti või kes surid kurnatusest juba enne Siberi vangilaagritesse jõudmist. Palju paremini ei käitutud aga ka sakslaste kätte vangi langenud punaväelastega. Stalini korralduse kohaselt peeti neid reeturiteks ning nende omakseid, kes elasid Nõukogude vägede kontrollitaval territooriumil, hakati represseerima. Kui vangi langenud punaväelased õnnestus Saksa vangist isegi põgeneda, saadeti ta
Klooga laagris Klooga laagrit peeti vangide hulgas heaks. Seda on maininud ellujäänud, kes viibisid mitmes laagris. Siin asusid töökojad puit- ja betoondetailide valmistamiseks Waffen-SS-i vägedele. Laagris töötasid meistrite ja ametnikena palgalised kohalike elanike hulgast. Sellepärast oli laagrirežiim veidi inimlikum. Vangivalvuriteks olid mobiliseeritud eestlased, kes ei suhtunud vangidesse vaenulikult. Kui juudid käisid metsas puid langetamas, siis lubati neil külastada ümberkaudseid talusid. Seal leidus inimesi, kes püüdsid 87 aidata vähese lisatoidu või inimliku sõnaga. Üks neist oli Elviine Hinsberg. Ta on rääkinud, et mitu tuttavat juuditari käisid tal sageli köögis söömas
» «Keegi ei oska tema taldrikut lugeda.» «Mis tähtsust sellel siis on, Huck Finn! Temal pole muud muret kui kirjutagu taldrikule ja visaku aknast välja. Ega seepärast veel keegi tarvitse seda lugeda. Enam kui üks kord on juhtunud, et ei osatud lugeda, mis vangid olid kirjutanud tinataldrikule või mujale.» «Noh, mis mõtet on siis taldrikuid rikkuda?» «Helde aeg, ega need pole vangide taldrikud.» «Aga kellegi omad nad ometi on?» «Noh, oletame, et on! Mis puutub see vangidesse,. kui. . . » Sellega ta lõpetas, sest sarve märguanne kutsus hommikust sööma. Hakkasime siis majasse minema. Hommiku jooksul laenasin pesunöörilt lina ja valge särgi; leidsin vana koti ja pistsin lina ja särgi kotti; siis läksime tõime kõdunenud puutükid ja panime need ka kotti. Nimetasin asja laenamiseks, sest taat ütles alati nii: aga Tom ütles, et see'polnud laenamine, vaid oli varastamine. Ta ütles, et me esindasime vangistatuid, ja vangistatuile on ükskõik, milviisil nad
annaabi.ee 
