Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem, Peeter ja Oskar. 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. 1902. aastal astus Johan Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aastal ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aastal vanemveebeliks. Ta lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915.a. märtsini. Laidoneri toetusel oluline roll Konstantin Pätsi võimu järgneval kindlustamisel. 1934 teostati tema juhtimisel
augustil tunnistas komisjon ta sõjaväekõlbulikuks ja 2. järgu vabatahtlikuks ja 1901. aastal astuski ta vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1902. aasta septembris astus Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aasta oktoobris portupeejunkruks (vanemveebeliks) ning lõpetas sõjakooli 5. mail 1905. aastal oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Aastatel 19051909 teenis J. Laidoner 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, mis asus Kaukaasias, Tbilisi lähedal olnud Manglisi linnakeses. 1908. aastal ülendati leitnandiks ja määrati sama aasta detsembris 13. Jerevani polgu 12. roodu ajutiseks ülemaks. 1909. aasta 17
Ta otsustas seniks minna elama Peterburi kubermangu Aljutino mõisa, kus tema onu mõisavalitsejana töötas. Aasta pärast tuli jälle sõjaväkke astuma ning seekord tal vedas ning ta kuulutati sõjaväekõlbulikuks ja 2. järgu vabatahtlikuks. 1901. aastal astuski ta vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aasta oktoobris vanemveebeliks ning lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. 1912. aastal lõpetas ta juba 28-aastasena Imperaatorliku Nikolai sõjaväeakadeemia 1. järguga ja teda autasutatakse eeskujulike tulemuste eest Püha Anna III klassi ordeniga ning suunati tagasi oma polku. Ülendati 7. jaanuaril 1913.a. Staabikapteniks. 1912-1913 teenis 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus
järgu vabatahtlikuks. 1901. aastal astus ta vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1902. aasta septembris astus Vilno sõjakooli. Aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks. 1904. aasta oktoobris sai ta vanemveebeliks ning lõpetas sõjakooli 5. mail. 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. 19051909 teenis 13. J erevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, mis asus Kaukaasias, Tbilisi lähedal olnud Manglisi linnakeses. 1908. a ülendati leitnandiks ja määrati sama aasta detsembris 13. J erevani polgu 12. roodu ajutiseks ülemaks. 17
annaabi.ee 
