Karl Menning Mina tegin esitluse Karl Menningu kohta. Karl Menning oli: teatrijuht, lavastaja, kriitik ning diplomaat. Sündis 11.mai 1874.aastal Tartus majaomanikust veovoorimehe peres. Esmalt õppis Tartu 2. algkoolis, sellele järgnesid õpingud Aleksandri gümnaasiumis ning edasi läks ka õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Harimas käis end ka Münchenis, Viinis ja Pariisis ning pikemalt Berliinis teatriuuendajate Max Reinhardti ja Otto Brahmi juures. Töötas Võru praostkonnas abipastorina, kuid juba 1904.aastal loobus vaimulikuametist, asudes lavastamist õppima. 1907 ja 19111912 tegutses Menning ühtlasi ka Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana. Lavastajana järgis Menning realistliku lavakunsti nõudeid, oma näitlejatelt ootas ta põhjendamatust teatraalsusest hoidumist, sügavat rolli sisseelamist ja psühholoogilist usutavust. Menning eelistas lavastada Eesti eluolule lähedasi näidendeid, repertuaari valis ta realistlike näitekirjanike ...
segakoori. Jätkas kompositsiooniõpinguid Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal. Aastatel 19311944 töötas Tubin algul repetiitori ja seejärel dirigendina "Vanemuise" teatris, ning oli 1940. aastast selle peadirigent. Ta juhatas Tartus ka sümfooniakontserte ning tegi tööd mitme kooriga. Eduard Tubin koos koori juhtkonnaga. 1930. aastal orkester Vanemuisega Hinnatud helilooja 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud Eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, kompositsoonitehnilist meisterlikkust ja loomingulist viljakust. 1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltan Kodaly juures. Elu Rootsis 1944. aastal põgenes Tubin rootsi. Asus elama Stockholmi. Töötas 1945 1972 ajaloolises Drottningholmi teatris. Tema peamiseks tööks oli vanade
vähestele. Kõik tema loodud natuurid olid hoolikalt läbi mõeldud ning iga laval tehtud liigutus, lausutud sõna ja intonatsioon psühholoogiliselt põhjendatud. Samas jäi ikka ja jälle vajaka lavalise liikumise oskusest, kehalisest osavusest ja kõnetehnikast. Nende puuduste kõrvaldamine oli mõeldav vaid metoodilise ja pideva tööga. Temas oli tohutu töövõime ja tahe Kui 1924. aasta 31. detsembril Draamateater Tallinnas oma tegevuse lõpetas ja põhitrupp Vanemuisega ühines, tähistas see Liina Reimanile ühe eluringi täissaamist Draamateatri ja Vanemuise ühendamine ei andnud soovitud ja oodatud tulemusi. Aeg astus oma sammu ning muutusi oli toimumas teatriprotsessis üldse. Teisenes repertuaar, kangelased astusid alla koturnidelt, ülevad elamused ja kired said maisemateks. Nii kaduski klassika mitmeks aastaks repertuaarist üldse. 1933. aasta kevadel ei sõlminud Vanemuine Reimaniga enam lepingut. Liina Reiman asus 1933
ulatuvad märksa kaugemale lihtsatest koorilauludest. Ennekõike tuleks nimetada monumentaalse loomelaadiga Rudolf Tobiast (1878-1918) ja Artur Kappi (1878-1952). Kuid näiteks Tobiase oratoorium "Joonase lähetamine" (1909, esimene selles ñanris) peab korralikku esiettekannet ootama kolmveerand sajandit. 1908 kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini. Sümfoonilise muusika sünd on seotud Tartu ja Vanemuisega, kus 1900 hakkas tegutsema eestlaste sümfooniaorkester, mis 1908 muutus suvemuusikaorkestriks ja tõi esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumad teosed. 1909 tähistati Tartus eesti muusika päeva, kavas juba eesti heliloojate sümfooniline muusika. XX sajandi alguskümnenditel tuli avalikkuse ette terve põlvkond heliloojaid, kellest olulisemad kooriteoste loojad Mart Saar (1882-1963) ja Cyrillus Kreek (1889-1962) ning sümfonist Heino Eller (1887-1970)
Tartus elatas end klaveritunde andes ja Postimehes muusikakriitikuna. Moodustas eesti esimese sümfooniaorkestri. Moodustas sega-ja meeskoori. R. Tobiasega valmistati ette ja esitati mitu vokaalsümfoonilist suurteost. Looming: u 150 koorilaulu (Kuldrannake, Malemäng, Küla kõrtsis, Pilvedele), 15 soololaulu (Primula veris), kantaadid (Rändajad ja tähed), orkestri- (avamäng Kalevala, Eesti tants), klaveri-, ja viiulipalu. 11. Sümfoonilise muusika sünd on seotud "Vanemuisega", kus aastal 1900 hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas tuntud helilooja Aleksander Läte. 1908. aastast muutus see suvemuusikaorkestriks, tuues esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumaid teoseid. 1909. aastat tähistab eesti muusika päev Tartus, kus orkestri kavas oli juba eesti heliloojate sümfooniline muusika. 1910. aastal anti Tallinnas laulupeo ajal tervelt kolm sümfooniakontserti. Eesti esikolmik: E. Tubin, R. Tobias, A
Kuigi tema teosed on põhiliselt realistliku laadi, esineb vahel ka sümbolistlikke elemente (läbikäimine Noor- Eestiga). Just tänu oma loomuliku rahvakeele kasutusele olid Kitzbergi külajandid (,,Rätsep Õhk", ,,Kosjasõit" jne.) väga populaarsed amatöörteatrite repertuaaris. Kuid piiritähiseks Kitzbergi loomingus sai armastus- ja ideedraama ,,Tuulte pöörises", millega avati 1906. aastal Vanemuise uus maja. Kitzberg oligi tihedalt seotud Vanemuisega ja paljud tema näidendid jõudsid lavale just koostöös Menninguga. Järgnesid veel draama ,,Kauka jumal" (trükis 1915) ja tragöödia ,,Libahunt" (trükis 1912). Neist viimane kuulub eesti näitekirjanduse parimate tööde hulka. Hilisemad Kitzbergi näidendid (,,Laurits") on tunduvalt nõrgema kvaliteediga. 12. Oskar Luts näitekirjanikuna (,,Kapsapea"). Kutselise teatri algusjärku jääb ka Oskar Lutsu lavaloomingu põhiosa. Lavadebüüdiks
annaabi.ee 
