Allohvitserid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveebel Vanemseersant Seersant Nooremsersant Sõdurid/madrused Kapral Reamees Mereväe auastmed : Admiral araabia keeles tähendab merede valitseja, emiir. Kõrgeim auaste Eesti mereväes. Viitseadmiral Kontradmiral Kommodoor Mereväekapten Kaptenleitnant Kaptenmajor Vanemleitnant Leitnant Nooremleitnant Lipnik Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveebel Vanemmaat Maat Nooremmaat Vanemmadrus Madrus madalaim auaste
Marlene Dietrich, pärisnimega Marie Magdalene Dietrich, sündis 27. septembril 1901. aastal Saksamaal Berliini rajoonis Schönebergis. Ta oli noorem kahest tütrest, õde Elisabeth oli aasta vanem. Tema vanemad olid Louis Erich Otto Dietrich ja Wilhelmina Elisabeth Josephine Felsing. Dietrichi ema oli jõukast Berliini perest, kellele kuulus kellavalmistamise ettevõte, tema isa oli politsei leitnant, kes suri 1911. aastal. Isa parim sõber Eduard von Losch, kes oli aristokraadist vanemleitnant, kurameeris Dietrichi emaga ja abiellus temaga 1916. aastal. Dietrich tutvus ka Von loschi sugulastega, kelle seas oli ka krahve ja printsesse, see jättis sügava jälje ka tema väärtushinnangutesse. Losch suri Esimeses Maailmasõjas saadud vigastustesse. Von Losch ei adopteerinud Dietrichi lapsi ametlikult. Pärast kasuisa surma kolis Dietrich ema ja õega sugulaste juurde Dessausse. Marie Magdalene hüüdnimeks sai peresiseselt Lene. 11- aastaselt pani ta
aastapäeva üritustest, mis algasid juba eelmisel õppeaastal ja jätkusid sellel. 23. septembril välgatas hommikuse sügispäikese helke punakuldses vahtralehestikus. Vana pargi põlispuude all oli vaikne, sügiskirjud lehed sahisesid ootavalt, kui oma koolimaja ette rivistusid pioneerid ja kommunistlikud noored, kohal olid ka kõik õpetajad. Saabusid külalised: Suure Isamaasõja veteran Karl Õunap ja parteiveteran Ivvo Ama, samuti meie kooli endine õpilane, paraadmundris miilitsa vanemleitnant Mats Kask ja erumiilitsavanem Oko Ama. Kõlavad traditsioonilised pioneerikäsklused, rivi tardub ja Maire Ekbaum raporteerib: "Kõpu 8-kl. kooli pioneerimalev ja kommunistlikud noored valmis pidulikuks rivistuseks, mis on pühendatud Eesti NSV ja Viljandi rajooni fasistlikust okupatsioonist vabastamise 40. aastapäevale". Vanempioneerijuht annab raporti edasi kooli direktorile, kus õnnitleb õpilasi, õpetajaid ja külalisi suure pidupäeva puhul.
aastapäeva üritustest, mis algasid juba eelmisel õppeaastal ja jätkusid sellel. 23. septembril välgatas hommikuse sügispäikese helke punakuldses vahtralehestikus. Vana pargi põlispuude all oli vaikne, sügiskirjud lehed sahisesid ootavalt, kui oma koolimaja ette rivistusid pioneerid ja kommunistlikud noored, kohal olid ka kõik õpetajad. Saabusid külalised: Suure Isamaasõja veteran Karl Õunap ja parteiveteran Ivvo Ama, samuti meie kooli endine õpilane, paraadmundris miilitsa vanemleitnant Mats Kask ja erumiilitsavanem Oko Ama. Kõlavad traditsioonilised pioneerikäsklused, rivi tardub ja Maire Ekbaum raporteerib: "Kõpu 8-kl. kooli pioneerimalev ja kommunistlikud noored valmis pidulikuks rivistuseks, mis on pühendatud Eesti NSV ja Viljandi rajooni fasistlikust okupatsioonist vabastamise 40. aastapäevale". Vanempioneerijuht annab raporti edasi kooli direktorile, kus õnnitleb õpilasi, õpetajaid ja külalisi suure pidupäeva puhul.
ründepaatide üksusel 220 ründepaadiga (Melzer 1960, 26). Ründepaadid olid maaväe koosseisus, sest olid ette nähtud jõgede ületamiseks. Ka Suure väina ületamine kavandati suure jõe forsseerimise eeskujul (BA MA, RH 24-42/10). XXXXII armeekorpusest oli Muhu vallutamise peajõuks määratud kindralleitnant Siegfrid Haenicke juhitav 61. jalaväediviis. Muhusse saadetava dessandi eelduseks oli Kessulaiu vallutamine. 10. septembri hommikul kell 5.15 saatis sakslaste 161. luurepataljon vanemleitnant Finkensteini juhtimisel dessandi Kessule. Ainsa eestlasena tegi selle dessandi kaasa vabatahtlik Otto Peters. Kessulaid hõivati vastupanuta ja päeva jooksul toodi sinna 210 mm suurtükipatarei, mis võis tule all hoida kogu Muhu idarannikut (Sammet 1999, 165). Pilt 14 Saksa ründepaat asub Suurt väina ületama, pardal 151. jalaväerügemendi 13. kompanii 75 mm kergesuurtükk. 14. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901:3
laevale leiad sa sadamas maad...); Sa mu saabas, sa mu suss, sa mu katkine kaloss (< Sa mu süda, sa mu hing...) · Nimepilked Juhan Jussi tappis kassi...; Jõumees Juss, kapsauss! Jüri Jürnas, pe- kärnas...; Kaarel kapsajuurikas... · Ebamäärase funktsiooniga naljatavad, mittelauldavad 2-värsid Ajame juttu Jumalast ja paneme piipu tubakast; Elevandi kondi londi üdi; Härra kapten kaalikas, silgusaba soolikas; Härra kapten, kannan ette, teine jalg käib teise ette ~ vanemleitnant kukkus vette, ainult saapad saime kätte; Jumala ette, juut ei peta (kopikat tema alla ei jäta); Karu tuli koopast, vaatas kuud...; Kui müristas ja välku lõi, siis vanapagan silku sõi; Kukulind ja kägu, need on ühte nägu; Laiskus, laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind; Mats linnas, lill rinnas; Oh ihu, ära värise, küll varsti tuleb kevade; Siga läks üle silla, saba tegi tilla-lilla; Ära aja jonni, kukud solgitünni!
annaabi.ee 
