koormatud ja ei suuda tihtipeale adekvaatselt hinnata enda mõju lapse arengule. Lapse kasvatuses minnakse kaasa moodsate mõtteviisidega, mille mõju lapsevanem ei mõista enne, kui on lapsel tekkinud juba sellised käitumishäired, kuhu peab sekkuma spetsialist. Täiskasvanute ülekoormatus ja probleemid mõjutavad oluliselt viisi, kuidas nad lapsi enda ümber tajuvad. Michael Winterhoff (2010) on oma raamatus kirjeldanud kolme põhilist laste ja vanematevahelist suhtehäiret, kus on selgelt näha nimetatud taju kujunemine: võrdväärset partnerlust, projektsiooni ja sümbioosi. Nende kõigi häirete ühine nimetaja on puudulik psüühiline küpsus. Arvatakse, et lapse psüühika areneb ja kujuneb iseenesest, aga tegelikult see areneb järkjärgult, etappidena, mille kõige olulisem mõjutaja on lapsevanem ise. Lapse terve psüühika arenguks on vaja arendada frustratsioonitaluvuse, südametunnistuse ja saavutusmotivatsiooni tegureid
oskustes, vägivaldset, riskeerivat ja seaduskuulmatut käitumist ning nad kannatavad depressiooni või ärevushäirete all. Eriti haavatavad on nooremad lapsed. Uurimustulemused on tõestanud, et väiksemate lastega peredes esineb sagedamini koduvägivalda kui peredes, kus lapsed on suuremad. Mitmed uurimused on näidanud, et koduvägivalla tunnistajaks olemine lapseeas suurendab tõenäosust puutuda vägivallaga kokku täiskasvanuna seda nii ohvri kui toimepanijana. Lapsepõlves vanematevahelist vägivalda näinud inimesed kannatavad täiskasvanuna teistest tõenäolisemalt alkoholisõltuvuse, depressiooni ja muude vaimse tervise hädade käes. Koduvägivalla ohvriks või tunnistajaks olemine on lapse jaoks riskifaktor, mille mõju võib kesta kogu elu. Perevägivald ja alkohol Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu.
jääda, siis lapsed ei oska oma vähese elukogemuse tõttu neid aktsepteerida. Lapseeast algav sotsiaalne tõrjutus mõjutab inimest tema isiksuse kujunemise kõige tundlikumal perioodil (Kraav, Kõiv 2001). Tõrjutud lastel puudub sageli enesekindlus, julgus ja turvatunne. Neil on suurem oht koolist välja kukkuda, mõnuainete küüsi ja kuritegelikku maailma sattuda. Harvad ei ole juhtumid, kus laps kannatab koduvägivalla all. Lapsed näevad pealt oma vanematevahelist vägivalda ja kogevad ka neile endile suunatud väärkohtlemist (Kraav, Kõiv 2001). Väljaspool kodu võib sellise pere lapse käitumine olla väga erinev. Nad võivad olla enesesse tõmbunud ja usaldamatud kuid on ka selliseid lapsi ja noori, kes elavad kodus kogetud vägivalda välja teiste peal. Sageli satuvad tema ohvriks nõrgemad kaasalsed, sest kodus on tema nõrgema rollis. Kui füüsiline vägivald on üheselt mõistetav, siis vaimset vägivalda on raske määratleda.
Tartu, 16.jaanuar 2013.a 14 RKTKo 3-2-1-118-12. Tartu, 24.oktoober 2012.a 15 Ibid, p.15. 16 RKTKo 2-16-135/95. Tartu, 17. jaanuar 2018 siis ei saa vanemate aastate eest nõuda hüvitist ega lisatasu, kuna see nii kui nii on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast suurem. Ehk pärast kohtu poolt elatise suuruse arvutamist, määratakse igakuine elatise summa, mida Mati peab Malle pangakontole Kristoferi ülalpidamiseks kandma. ● Arvestades vanematevahelist lapsega suhtlemise korda (seda on järgitud), elab Kristofer isa juures 1/3 ajast ja 2/3 ajast ema juures; Riigikohtu praktikast tulenevalt, ei saa elatise suuruse arvutamisel lähtuda üksnes sellest, kui palju aega laps veedab ühe ja teise vanemaga (juhul, kui tal on nö vahelduv elukoht). Otsuse 3-2-1-35-17 p-s 23.217 on selgitatud, et kindlasti tuleb eelkõige tuvastada kui suured on ühe ja
annaabi.ee 
