Palju sõltub meedikute ja patsientide vahelistest suhetest: Kaasajal on meditsiin suurel määral spetsialiseerunud ja killustunud Kaasajal peetakse meditsiinieetika ideaaliks just kollegiaalset ehk poolte võrdväärsusel põhinevat arsti-patsiendi suhet. Ilmneb ka terapeutilise suhte tüübid. Arstid oma suhetes patsientidega kõigil aegadel järginud mitmeid üldisi eetikapõhimõtteid, millest osa on fikseeritud juba Hippokratese vandesse. Oluline ka patsiendi inimväärikuse ja autonoomia austamine, õiglus ning tõe rääkimine. Elu algus Elu alguse hulka kuuluvad: Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine. Planeerimine: Rasestumisvastased vahendid
populaarsem aks just Vana-Rooma perioodil. Sel ajal võrdsustati meditsiinijumalat ennast päikesega ning Hygieiat kuuga. Neid peeti kaitsejumalusteks. Kui toimus Antiik-Kreeka jumalate ümbernimetamine Rooma jumalateks, sai Hygieiale ekvivalentseks jumalannaks Valetudo, ühtlasi seostati teda heaolujumalanna Saluse ning samuti madu kaasas kandva Sironaga. Ristiusu tulekuga Hygieia laialdane kummardamine lõppes, kuid austusavaldusena jäi tema nimi mainitud Hippokratese vandesse, koos Asclepiuse ja Panaceaga. 1.3 Kunst Hygieiast loodi 4. sajandist eKr kuni Rooma perioodi lõpuni palju kunsti. Kirjanik Ariphon lõi talle ülistuslaulu ehk hümni, mis muutus üsna laialt levinuks. Pythagorase järgijad kasutasid Hygieia nime sümbolit (vt lisa 1) kirjades tervitusena. Meistrid nagu Skopas, Timotheos, Bryaxis ning ka paljud rooma kunstnikud lõid temast inspireerituna erinevaid skulptuure (vt lisa 2). Keskajast kuni 16
Mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele, tavaliselt kõrgemale keskosale. Ringvall-linnuseid iseloomustab õmber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kuni 11 sajandi keskpaigani olid linnused pidevalt asustatud. Keskmisel rauaaajal maeti sageli edasi vandesse olemasolvatesse tarandkalmetesse. Olulise muutusena hakati nüüd panustena lisama relvi. Alates 5-6 sajandis sagenes eheete, relvade ja tööriistade peitmine. Kogu Ida- Euroopa põhjapiirkondadele hakkasid sel ajal mõju avaldama idaslaavlased. keskmisel rauaajal elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubteede vahetuse lähedusse, saagad kõnelevad ka viikingite sõjakäikudest Eestisse
Jaan ja Anni kõndisid käest kinni mööda teed kodupoole. Tüdruk oli väga rõõmus, et tema tegu õnnestus, Jaan kõndis pea maas. Anni naeratas tihti Jaanile, Jaan oli tõsine. Anni rääkis Jaanile, et Jaani ema ja lapsed aeti majast välja, ja nad jäid vallavaesteks. Anni pigistas Jaani kätt ja see julgustas Jaani. Siis enne küla nad lahkusid üksteisest, et keegi neid koos ei näeks. Kui Jaan üksi oli, langes ta põlvili ja vandus, vandesse pahtus tulevik ja minevik, mis teda pidi vabastama hingepiinast ja häbist igavesti. Muidugi lõi Andres oma tütre kodunt välja, see läks linna teenijaks. Anni saatis Jaanile kirja, kus ta ütles et tema on rahul ja, et isa ta oli ära ajanud vaid seepärast, et oma mainet rahva seas kaitsta. Anni andis Jaanile ka oma linnatädi aadressi, kus ta kavatses peatuda. Jaan oli õnnelik, et Anni pääses kodust, ta
annaabi.ee 
