võimukandjaks. Caesari ja volituste tähtaeg lõppes umbes 49 e. Kr. Roomas võeti Caesar kuulsa võitjana suure pidulikkusega vastu. Caesar määrati eluaegseks diktaatoriks. Umbes 44 e. Kr. pakkus konsul Marcus Antonius talle kuningatrooni, kuid Caesar keeldus sellest. Samal aastal otsustas senat nimetada Caesari sünnikuu tema auks Julius'eks (juuliks). Paljud vabariiklased ei leppinud olukorraga. Nad asutasid vandeseltsi, et Caesarit tappa. Kui Caesar kord senatisse läks, kogunesid vandeseltslased ta istme lähedusse ja lõid ta pistodadega surnuks. Allikas: ,,Caesar: Mees, kes painutas oma tahte alla rahvad." Friido Toomus
näiteks kevadel. 46. a. e. Kr viis Caesar sisse uue, nn juuliuse kalendri, mis põhineb päikeseaastal. Vene õigeusu kirikus kehtib see veel praegugi. 44. a e. Kr otsustas senat nimetada Caesari sünnikuu tema auks Julius'eks (juuliks), nagu enne öeldud. Paljud vabariiklased leppisid seisukorraga, kuid mitte kõik. Nad asutasid vandeseltsi, et Caesarit surmata ja seega vabariiki päästa. Kui Caesar kord senatisse läks, kogunesid vandeseltslased ta istme lähedusse ja lõid ta pistodadega surnuks (44. a. e. Kr.) Caesarit olla küll hoiatatud, kuid ta vastanud, et keegi ei suuda oma saatuse eest põgeneda. Caesari surm vabariiki ei päästnud: algasid uued kodusõjad, mis lõppesid Octavianuse võimulepääsemisega (31. a. e. Kr.). Caesar abiellus 84 eKr Lucius Cornelius Cinna tütre Cornelia Cinna nooremaga. Caesar oli sel ajal 18-aastane ja Cornelia 13-aastane. Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla
Voorus on meie tõeline varandus. Kogu varandust ning välist hüveolu hoiad sa hirmuga." Teine tugev jõud sel ajal oli vabadus. Siiski puudus demokraatia, rikkad ja aadlikud ühinesid. Võim oli Medicite käes, kuulsa pankurisuguvõsa käes. Valimistulemusi võltsiti ikka ja jälle, kuni Firenze piiskop Antonio Pierozzi 1458. aastal selle avalikustas. 1464. aastal Cosimo Medici, Firenze senine valitseja, suri ja edaspidi hakkas vihane võitlus võimu pärast sama aasta suvel otsustasid vandeseltslased mõrvata tema sandistunud pärija ja poeg Piero, kes ei saanud valitsemist jätkata. Kuid haigevoodilt valitses ta edasi ta sai teada vandeseltslaste nimed ja kontakteerus nendega, vangistas, mõrvas ja saatis maapakku. Leonardole meeldis uitada eeslinnas kõige rohkem. Pärast pikka elamusterohket päeva tuli ta koju ja joonistas kõik üles. Isa tahtis pojast majas lahti saada ja viis ta Verrocchio juurde õpipoisiks. Maalikunstnikud räägivad oma põhikirjas
tsaar lubas Augustile 15 000 kuni 20 000 meest, kerge kahurväe ja oli nõus abistama seda väge moonaga. Otsekohe pidi August saama rahalist abi 100 000 rubla. Samuti tõotas tsaar Liivimaa rahule jätta. Varssavis aga otsustasid von Beichlingen ja du Héron Patkuli kõrvaldada, kasutades Patkuli kergesti vihastavat loomust.. Patkulil oli Varssavis keegi prantslanna, keda ta otse armukeseks ei nimetanud, vaid kutsus "la petite confidente". Vandeseltslased otsustasid naisküsimust kasutada ja ässitasid Augusti teenistuses oleva kergemeelse prantsuse oobersti St. Pauli tüdrukut võrgutama. Vihane Patkul võttis Flemmingi kaasa ja peksis mehe selle oma tööruumis läbi. Asi läks duellini, kus Patkul kaks tõsist haava sai ja paranemine võttis nädalaid. Vahepeal oli Karl XII Saksi vägesid Liivimaal löönud ja tungis muudkui edasi. Ta ei tahtnud sugugi rahu sõlmida ja nii pidi August sõdima. Aga Patkulil oli sellest
tagakiusamine) Tulemused: Prantsusmaa ja Habsburgide vastuseis kuni 18.saj. keskpaigani. Kõrgrenessansi mõju levib Itaaliast Pr-le - paneb aluse Pr. kõrgetasemelisele õukonnakultuurile. 1. 1562-98 Hugenotisõjad (8) - Varem oli kalvinistidest Hugen. 1/6 pranstl. tagatud piiratud õigused (I kogudus 1523) - Kalvin. kodandlus ja aadek eriti Edela-Prantsusmaal. - Peale tähtsa Bourbonide-suguvõsa pöördumist kalvinismi omandas poliitilise mõõtme (Hugenotid=Vandeseltslased). Vastaspoolel kat. guised (Kirde- ja Põhja- prantsusmaal), Valois-dünastia - Hispaania toetab Guise´de poole, Inglismaa ja Pfalz toetavad Hugen. - 1570 St.Germaine rahu: Hugen. saavad 4 tugikohta. - Pärtliöö veresaun: Kuninganna Catarina De´Medici tütre ja Navarra Henri pulma järel tapetakse 20 000 H. kaotavad õigused. - Abielu kaudu saab Hugenot Navarra Henrist (Bourbon) Prantsusmaa seaduslik troonipärija! - 1584 kat
parlament(kohus). Riigikirik oli Roomale alluv, kuid suure iseseisvusega gallikaani kirik. Kuninga suhted paavstiga olid head. Protestantlus hakkas levima eelkõige ühiskonna poliitiliste ja sotsiaalsete pingete tõttu. - 1520. a. jõudsid Prantsusmaale Lutheri ideed, kuid kirik võitles teravalt nende vastu. Rohkem poolehoidu leidis kalvinism, mis alates 1540. aastast hakkas Lõuna-Prantsusmaal kiirelt levima. Sealseid kalviniste nimetati hugenottideks(vandeseltslased). Nad jagunesid usulisteks ja poliitilisteks. Poliitilised kasutasid kalvinismi õpetust poliitilistel eesmärkidel ja tahtsid vähendada kuninga võimu. Juhiks oli Navarre Henri(Henri III). - Katoliiklaste ja protestantide vaheline vaen viis lõpuks ususõdade puhkemiseni(laimasid üksteist, rüüstasid üksteise kirikuid). - 1562. a. Katoliiklased tungisid Vassy´s hugenottide jumalateenistusele, kus tapsid inimesi ja lõhkusid
annaabi.ee 
