Meie ühiksonnas on tekkinud juba teatav hoiak. Mida rohkem õpid, seda paremaid hindeid saad. Mida paremaid hindeid saadakse, seda paremate tulemustega lõpetatakse kool. Heade riigieksamite tulemustega saadakse sisse ülikooli oma valitud eriala õppima ning lõppematu ring saab jälle alguse. Ma kujutan ette, et on päris vähe neid inimesi, kes on mõistnud, et inimesed ei õpi sellejaoks, et saada vaid häid hindeid, lõpetada doktorikraadiga õigusteadus ning siis saada rikkaks vandeadvokaadiks, vaid et me kõik õpime ainult enda jaoks. Mõni inimene mõistabki näiteks oma ambitsioonikuse suurust alles siis, kui on kooli peaaegu, et lõpetanud. Mõnele meist meeldibki rohkem käeline tegevus, mõnele vaimne. Inimesi ei saa kunagi hukka mõista nende tehtud valkute põhjal, sest olgem ausad, pole üldse nii harv enam nähtus, kus rikkamad inimesed vaatavad naerdes teistele ülevalt alla. Kõige iroonilisem selle kõige juures ongi asjaolu, et tihtipeale ei näitagi õpitu
Advokaadid osutavad üldjuhul teenuseid käsundussuhete alusel. See tähendab, et tööõigus neid suhteid ei reguleeri; advokaatide täpsemad töötingimused ja puhkusetasud määratakse kindlaks lepinguga. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Advokaadid osutavad õigusteenust advokaadibüroode kaudu. Advokaadibüroo pidajad on advokaadiühingud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad vandeadvokaadid. Et saada vandeadvokaadiks, peab enne töötama vandeadvokaadi abina või vanemabina. Enne vandeadvokaadina tööle asumist on vaja töötada vähemalt üks aasta vandeadvokaadi vanemabina või kaks aastat vandeadvokaadi abina ja sooritada vandeadvokaadieksam. Advokatuuri liikmed vandeadvokaadid ning nende juhendamisel tegutsevad vandeadvokaadi vanemabid ja abid on teinud põhjaliku kvalifikatsioonieksami ning tunnistatud advokaaditööks sobivaks nii hariduse, teadmiste kui ka isikuomaduste poolest. 1
Õigus ja meditsiinieetika. Tallinn, 1996, lk 102–105. 11 Näiteks on väidetud selleks olevat vajalik advokatuuriseaduse eelnev muutmine kutsesobivuskomisjoni moodustamise aluste osas. JURIDICA II/2002 123 Kes on õigusnõustaja? Virgo Saarmets vandeadvokaadiks, vandeadvokaadi vanemabiks või vandeadvokaadi abiks) on advokatuuriseaduse § 22 kohaselt isik, kes vastab advokatuuriseaduses esitatud nõuetele ning on sooritanud advokaa- dieksami ja võib sellest tulenevalt osutada õigusteenust advokaadi kutsenimetuse all. Kuulumist advokatuuri tõendavad advokatuuri liikmetunnistus ja advokaaditunnistus. Õigusnõustajale esitata- vad nõuded vastavad põhimõtteliselt advokaadile esitatavatele nõuetele. Eelnõu näeb ette kriteeriu-
Vandeadvokaadi vanemabiks võib saada isik, kes ei ole advokatuuri liige, kuid kes vahetult enne advokatuuri astumist on vähemalt kaks aastat järjest töötanud ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist nõudval ameti- või töökohal ja on sooritanud vandeadvokaadi vanemabi eksami. Vandeadvokaadi vanemabi tegutseb vandeadvokaadi juhendamisel. Töötamist õigusalal enne ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist ei arvestata. Vandeadvokaadiks võib saada advokatuuri liige, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on tegutsenud,vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi abina või vähemalt ühe aasta 6 vandeadvokaadi vanemabina. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on õigusteaduse doktor või olnud vandeadvokaat ja
vandeadvokaadi vanemabi eksami. * Vandeadvokaadi vanemabiks võib saada isik, kes ei ole advokatuuri liige, kuid kes vahetult enne advokatuuri astumist on vähemalt kaks aastat järjest töötanud ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist nõudval ameti või töökohal ja on sooritanud vandeadvokaadi vanemabi eksami. * Vandeadvokaadi vanemabi tegutseb vandeadvokaadi juhendamisel. Töötamist õigusalal enne ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist ei arvestata. Vandeadvokaat: * Vandeadvokaadiks võib saada advokatuuri liige, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on tegutsenud: vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi abina või vähemalt ühe aasta vandeadvokaadi vanemabina. * Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on: õigusteaduse doktor või olnud vandeadvokaat ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast seda, kui ta on olnud advokatuurist advokatuuri seaduse § 36 lõike 1 punktis 1
muutmist. Edasise paindlikuma eksamikorralduse tagamiseks oleks mõistlik viia täpsem reeglistik seaduse tasandilt kodukorra tasandile. Advokatuuri liikmeskonnast üldisemalt rääkides tuleb peatuda veel ühel olulisel arengul. Nimelt viimase kahekümne aasta jooksul on advokatuuri liikmeskond olnud kolmeastmeline: vandeadvokaadid, vande- advokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Samas, advokatuuriseaduses aja jooksul tehtud muudatuste tulemusena toimub vandeadvokaadiks saamine algse kolmeastmelise mudeli asemel praktikas pigem kahe- astmelisena: advokatuuri astutakse vandeadvokaadi abina või vanemabina, misjärel sooritatakse vande- advokaadi eksam. Peaaegu kadunud on pädevuse erinevus vandeadvokaadi abide ja vanemabide vahel, mis omaks kutsetegevuses praktilist tähtsust. Seetõttu on praktikas seatud kahtluse alla senise kolmeastmelise liikmeskonna struktuuri mõttekus. Advokatuuri arengukava töögrupi hinnangul oleks mõistlik üle minna