Impeeriumiga "Igavest rahu" mille järgi, pidi Bütsants maksma viimasele tohutut andamit, mis koormas niigi ülekoormatut sõjaettevalmistustega riigikassat. Selle keisri poliitilse sammu eesmärgiks oli mõistagi oma tagala kindlustamine, lääne vallutamise ajaks. 533 aastal saatiski Justinianus I andeka väepealikuga Velisariusega eesotsas, hiigelsuure armee Vandaalide kuningriigi vastu (mille siseriiklikuid tülisid ta oskusliku diplomaatia abil igati soojendas). Sõda Vandaalidega oli alguses väga edukas. Lühikese ajaga alistas Velisarius Põhja-Aafrika Kartaagoga eesotsas ning rahulolev keiser kutsus ta peamiste jõududega tagasi, jättes koha peale okupatsiooni korpuse väepelikuga Solomoniga eestotsas. Varsti aga algas berberite mäss, millega korpus toime tulla ei suutnud ning Solomon oli löödud ning tapetud. Verine sõda kestis kuni 548.a. ning lõpes Bütsantsi võiduga. Peaaegu samal ajal Vandaali ekspiditsiooniga aiendas
Germaanlased ei tulnud eesmärgiga Rooma tsivilisatsioni hävitada või Rooma riiki lagundada, vaid soovisid Rooma tsivilisatsiooni hüvedest osa saada. Vandaalid- rüüstasid Roomat, sellest ka sõna vandaal Jüüti poolsaar (Taani), Visla 100 eKr 406 ületavad Reini koos sueebidega 409 liitlastena Hispaaniasse 429 Tuneesia (föderaadid) 422 Vandaalide kuningriik Põhja-Aafrikas 535 Kuningriigi lõpp (Bütsants, keiser Justinianus, väejuht Belisarios) Sueebid- tulid algselt koos vandaalidega, kuid edasi Aafrikasse ei läinud 409 kuningriik Galiitsias 575 liideti läänegoodid kuningriigiga Burgundid Pärit Lääne-Skandinaaviast, kuningriik Reini ääres 443 Sveits, Savoie, Lyon'i ümbrus (Franche- Comté ja Burgundia) 543 liidetakse Frangiriigiga, idaosas alemannid. Goodid- 269 ida- ja läänerühm Läänegoodid olid kohalike oludega kohanduv rahvas Moesia (föderaadid), Kreeka Itaalia (Rooma rüüstamine 410), Aquitania 418 Toulouse'i kuningriik, Ibeeriasse laienemine
Ida Rooma oli tunduvalt jõukam , kui Lääne Rooma. Peamine sissetuleku allikas oli kaubandus. Bütsantsis tegid põhilise töö ära vabad talupojad. Kasutati ka orje. Käsitöölistelt ja talupoegadelt koguti makse. Selle raha eest palgati sõjavägi. Bütsantsi hiilgeajaks loetakse keiser Justinianuse ( 527 565 ) valitsemist. Tema valitsemise eesmärk oli taastada Rooma riik endiseks. Üks keisririik, üsk keiser, üks seadus, üks usk. Nad sõdisid germaalastega, vandaalidega. Tungiti Itaaliasse, kus elasid idagoodid. See suudeti vallutada. Ta koostas raamatu ehitistest. Kõige uhkem ehitis oli Hagia Sophia katedraal ( ,, püha tarkus ,, ) suurt tähelepanu pöörati Aasia riikidele ( luksuskaupade pärast ). Keiser rahastas retki Hiinasse ja Indiasse. Nad jõudsid oma retkedega Indiasse välja. Hiinast toodi siidi ja siidiusse ning rajati siidiussi kasvandus, kus valmistasid ise siidi
Ida Rooma oli tunduvalt jõukam , kui Lääne Rooma. Peamine sissetuleku allikas oli kaubandus. Bütsantsis tegid põhilise töö ära vabad talupojad. Kasutati ka orje. Käsitöölistelt ja talupoegadelt koguti makse. Selle raha eest palgati sõjavägi. Bütsantsi hiilgeajaks loetakse keiser Justinianuse ( 527 565 ) valitsemist. Tema valitsemise eesmärk oli taastada Rooma riik endiseks. Üks keisririik, üsk keiser, üks seadus, üks usk. Nad sõdisid germaalastega, vandaalidega. Tungiti Itaaliasse, kus elasid idagoodid. See suudeti vallutada. Ta koostas raamatu ehitistest. Kõige uhkem ehitis oli Hagia Sophia katedraal ( ,, püha tarkus ,, ) suurt tähelepanu pöörati Aasia riikidele ( luksuskaupade pärast ). Keiser rahastas retki Hiinasse ja Indiasse. Nad jõudsid oma retkedega Indiasse välja. Hiinast toodi siidi ja siidiusse ning rajati siidiussi kasvandus, kus valmistasid ise siidi
annaabi.ee 
