aastal saadeti Tartust välja Rakverre eestseisja Nikolai Mosarov. Vanausulisi süüdistati keisririigi seaduste mittetäitmises ja sõjaväekohustuse mittetäitmises. 1859. aastal keelati vanausulistel vaimuliku omamine ning jumalateenistusi tohtisid nad läbi viia ainult erakorterites. Alles 1863. aastal, keiser Aleksander II valitsemisajal võisid vanausulised (pomoorid) Tartus ehitada palvemaja Põigu tänaval, kuid seegi ilma kellatornita. 19. sajandi teisel poolel oli Tartus umbes 500 vanausulist, kes elasid kompaktselt 3. politseijaoskonna piires, kuid omasid tihedaid sisemeid Peipsiääre vanausulistega 1897. aasta rahvaloenduse andmeil oli Tartus 438 vanausulist. Peale 17. oktoobri manifesti 1905. aastal moodustati 20. septembril 1907 Tartus (pomooride kogukond), kogukonda juhtis kolmeks aastaks valitav 9 liikmeline nõukogu juhatusega. 1913. aastal kuulus nõukogusse Ivan Sõstsikov (esimees), Ivan Sokolov (esimehe asetäitja), Fjodor
· Uus maksusüsteem pearahamaks · Hingeloendused · Uus valitsemiskorraldus Senat asendas bojaaride duuma · Kolleegiumid tänapäevaste ministeeriumite eelkäija · Keelati pikad habemed- habememaks · Kaasati naised seltskonnaellu Vanausulised Eesti Vabariigis Vanausulised pagesid Vene riigi äärealadele, ka Peipsi järve läänekaldale, kus tänini on vanausuliste asulad. 1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsimaal, Tartus ja Tallinnas.
keiser Aleksander II valitsemisajal võisid vanausulised (pomoorid) Tartus ehitada palvemaja Põigu tänaval, kuid seegi ilma kellatornita.Vanausu palvekodade ehitus Peipsimaal algas XVIII saj..Vanausu taassünd algas 1995.a. algul. Taastati Eesti Vanausuliste Koguduste Liit. Eestis on registreeritud 11 vanausuliste kogudust üheksa (9) Peipsimaal (Mustvee, Raja, Kallaste, Kasepää, Kükita, Kolkja, Varnja, Piirisaar), Tallinnas ja Tartus kummaski üks.Eestis praegu elab umbes 15 000 vanausulist. Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu esimeheks jäi P. G. Varunin. Nõukogu liikmeteks valiti P. P. Varunin (sekretäri kt), I. Tuzov ja Z. Kutkina. Põhikirja viidi sisse väikesed muudatused, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi Kirikute ja koguduste seadusega (2004. a).Eestis on kolm vene vanausuliste muuseumi.Vene vanausuliste muuseum Kolkjas on loodud 1999.aatal Peipsiääre vallavanema Nina Baranina initsiatiivil.Muuseumi eksponaate korjati terve küla pealt kokku
Peamiselt olid need fedossejevlased ja pomoorlased. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati. Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Pärast 1905 aasta revolutsiooni vanausuliste õiguslik olukord paranes. 1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsi ääres, Tartus ja Tallinnas. Kuigi vanausulised ei olnud reformijad, vaid reformile vastuseisjad, on ajaloos neid vaadeldud kogu Euroopat hõlmanud reformatsiooniprotsessi osana ning ka nende ideoloogias on palju ühisjooni rangete protestantlike usulahkudega (amisid, hutteriidid, mennoniidid jt). Vanausulised ei tunnista Nikoni reformidega tehtud muudatusi liturgias ja rituaalides.
annaabi.ee 
