põlvkonna alla. Kui tähtsad aga on põlvkondadevahelised suhted ? Millist rolli mägib meie elus perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole ? Põlvkondadevahelised suhted on väga tähtsad. Kõik see on juba oluline ajaloolistes teadmistes. Ilma vanaemadeta, vanaisadeta ei teateaks niimõndagi... Põlvkondade oma vaheline läbisaamine pole mitte ainult oluline ajaloolisest vaatepunktist vaid ka lapse arengu juures on väga tähtis, et tal oleks vanavanemad. Juba vanastigi töötasid põllul mitu põlvkonda koos , ikka ühise eesmärgi nimel. Kuid põlvkondade omavahelised suhted on kindlasti ajaga tunduvalt muutunud,võibolla on selle taga inimeste suur janu iseseisvuse järele. Noorte ja vanade põlvkondade vahel esineb ka palju suhtlusbarjääre, kuna noortel on kõigest oma arusaam ja vanematel oma. Noorte arvates sekkuvad vanemad liialt nende ellu, teadmata, et tegelikult soovitakse vaid head
Kanuuga merele minnes räägib Rott- Sophie onu Sophiele kõik ära mis juhtunud ja miks ta ennast seal majas valvab: Nimelt oli Sophie isa ükskord tulnud kutsunud tema onu nende pere juurde elama, kuid ta onu kuna oli olnud teistest nii erinev ja ühiskonna poolt põlatud ei tahtnud tulla ja otsustas kaduda ning selleks et ,,jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leitaks" pidi tal olema tunnistaja. Ta palus oma vennalt veel enne et nad läheksid ujuma nagu nad seda vanastigi tegid. Ta tahtis niimoodi kaduda. Ta ujus paadist eemale ja mängis nagu upuks, kuid kui ta vend seda nägi hüppas ta talle järgi ja proovis teda päästa, seepeale aga hakkas ta veel kiiremini ja kaugemale ujuma ja ei tulnud tagasi kui ta vend teda appi hõikas. Ta oli veendunud et ta kustub teda tagasi..ega aimanudki, et tema vend, ujumistsempion võib uppuda. Hiljem aga sai ta teada et ta vend uppus ja oli enda peale väga vihane. Ta otsustas jääda sinna
Vahetunnis mängitakse tagaajamist, vahetatakse kleepse, räägitakse juttu, tehakse nalja. Tänapäeval vahetunnis enam ringi kõndima ei pea, nagu siis, kui ema koolis käis. Ükskord, kui oli esimene aprill, peitsime end tunni alguses WC-desse, et teha õpetajale aprillinalja. Õpetaja hakkas meid otsima, kuid ei leidnud. Lõpuks me tulime WC-st välja ja ütlesime:" Aprill!" Noomida õnneks ei saanud, ning õpetaja hakkas naerma. Tänapäeval pikapäevarühmas õpitakse, nagu vanastigi. Kui kõik on õpitud, saab mängida, või niisama olla. Kes bussiga koolis ei käi ja elavad ligidal, võivad koju minna. Minu meelest on tänapäeval palju parem koolis käia, kui vanasti. Aga koolivorm oli hea, kuna siis olid kõik võrdsed ja keegi ei saanud minna eputama, et näe, minul on uhkemad riided. Arvan, et eriti suurtes koolides oleks koolivorm hea. Paljud lapsed on ka tänapäeval kooli üle vingunud, kuid tegelikult pole selleks põhjust.
Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt ostetud pilli - bajaani. Ühel päeval tulid Läti kalamehed Sõrve kalameestele külla. Õhtul korraldati suur pidu ja Kustas kutsuti oma uhket pilli mängima. Kustas läkski, aga ilma pillita. Tal oli aega terve suvi seda mängida. Kohal, korgiti viinad lahti ja tantsiti. Kustas otsis rahvahulga seast Hildet. Lõpuks leides viis ta Hilde ringi tantsima. Kustas tahtis muudkui eemale jalutama minna ja lõpuks Hilöde nõustus vana lepa all kohtuma, kus nad vanastigi olid käinud. Seal tükkis Kustas Hildele aina lähemale ja lähemale, kui Hilde tõrjus ta minema ja ütles, et ta on juba kolm aastat Veere talus, Veere Alleksi naine ja neil on kaheaastane tütar. Nüüd Kustas mõistis. Nad läksid eraldi minema, et keegi neid ei näeks. Tagasi pidulist juurde minnes oli Kustas tusane. Noor tütarlaps jooksis temast mööda ja järgmisel hetkel oli ta Kustase käte vahel.
PEENEKS HÕÕRUTUD TERADEST SAADUD JAHU JÕUDIS KIVIDE VAHELT LÕPUKS JAHUKIRSTU. VÄIKSEMAD VESIVESKID TÖÖTASID ÜHE PAARI KIVIDEGA, UUEMATES JA SUUREMATES OLI KIVE ROHKEM. PEENEKS HÕÕRUTUD TERAD LASTI LÄBI SÕELTE, ET JAHUST TERADE KESTI EEMALDADA. SADA VIISKÜMMEND AASTAT TAGASI HAKATI VESIVESKEID ÜMBER EHITAMA AURUVESKITEKS. TUULEVESKITEST OLID MEIL PUKKTUULIKUD JA HOLLANDI TUULIKUD. PRAEGU TÖÖTAVAD MEIE VESKID ENAMASTI ELEKTRI JÕUL. NENDES JAHVATATAKSE NAGU VANASTIGI VILJATERADEST PEENEMAT JA JÄMEDAMAT JAHU, TANGU, KRUUPI JA MANNAT. .............VESKI ............KIVI .............VESKI VESKID ............VESKI .............VESKI ..........
a 17 riigi vahel. Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.) kehtib ametlikult kõigis arenenud maades SI (System International), kuid anglo-ameerika maades kasutatakse ikka rohkem jarde ja nael kui meetreid ja kilogramme. Tänapäeval kasutatakse 6 füüsikalise suuruse rahvusvahelisi etalone, nende abil on võimalik määrata ka kõigi teiste ühikute suurused. Etalonid on olemas järgmiste suuruste jaoks: 1 kilogramm (kg) - seesama kilogrammi etalon, mis vanastigi (plaatina ja iriidiumi sulamist silinder); 1 meeter - laserseade, mis määrab meetri valguse kiiruse c ja aja järgi. 1 m on pikkus, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kusjuures c = 299792458 0 m/s. 1 sekund - elektromagnetvõnkumiste tekitamise ja vastuvõtmise seade; 1 kelvin - temperatuuri püsipunktide tekitamise seade; 1 amper - voolukaal (seade, kus kaht pooli läbiva voolu toimel tekkiva jõu suurus määratakse kaaluvihtide raskusjõu abil);
annaabi.ee 
