surm, erootika ). Caccia - 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. S ansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5.Renessansiajastu periodiseering Vanarenessanss (14. saj) Kõrgrenessanss (15. saj) Hilisrenessanss (16. saj) 6.Kirjelda iga perioodi VARARENESSANSS (14. saj) sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika , tähtsaim lauluvorm oli madrigal, teine lauluvorm oli caccia
Esimene konservatoorium avati 1537 a. Naoplis. Tänu nooditrüki tehnika loomisele 15. Ja 16. Saj vahetusel hakkas levima mitmehäälne laulukultuur. Kiriku kõrval tellisid ja rahastasid muusikat rikkad linnakodanikud ja kaupmehed. Uued pillid: · Rüütlite pill Lauto · Viola da braccio vioola · Viola da gamba tsello · Dulcian fagot · Krummhorn kõversarv · Trompet · Tromboon Renessanns jaguneb kolmeks: 1. Vanarenessanss (14.saj) 2. Kõrgrenessanss ( 15.saj) 3. Hilisrenessanss (16.saj)
Bayeuxi vaip, 11.saj, romaani stiil. Autuni katedraali tümpanon. Prantsusmaa, Rooma stiil, 12.saj Chartesi katedraal, Prantsusmaa, Kõrggootika, 13.saj Bambergi ratsanik. Kõrggootika,13.saj Giotto "Kristuse taganutmine", 14.sajand, Gooti ajastu maalikunst Jan van Eyck "Arnoldfini abielupaar" 15.Saj Madalmaad. Vanarenessanss Bernt Notke "Surmatants" , 15.sajand, Gooti ajastu maalikunst Rode , Tallinna Niguliste kiriku altar, 15.saj. Gooti ajastu maalikunst Sittow "Aragoni Katariina portree" Renessanss 15-16saj.(Tallinnaga seotud Saksa Donatello "taavet" renessanss 15.saj kunstnik-) Botticelli "Kevad", renessanss 15.saj
Sellepärast ongi keskaegse linna tänava kitsad majad üksteise vastu tihedalt surutud, maja tavaliselt kõrge otsa viiluga ja ülemised korrused võisid veidi vendieeduvad. Renessanss: (Itaalia 15.sajand) Itaalias tekkisid kiired muudatused arenes pangandus, kauplemine, majandus. Tuli hakata väärtustama inimese oma võimeid, loomingulist, mõistust kõike ei saanud jätta enam jumala hooleks. Renessanss uuesti sünd antiigist. Vanarenessanss Firenze, Kõrgrenessanss Rooma ja Veneetsia. Loobuti kõigest gootilikust. Au sisse tõusis jälle kuppel. Tähtis ehitis: Peetri kirik Roomas. Kaunistused : sambad, pilastrid, lõvipead, puutod väike alati lapsuke, kipsist puuvilla ja lille valikud, akantuse lehed, kuppelehitised, ümarkaar. Kui tekkis mõjukate inimeste kiht siis hakati rõhku panema mugavatele elamutele. Itaalias hakkas arenema Palazzo uus elamutüüp, ruudukujuline, lihtne, esiküljed
Oma enneaegse surma tõttu ei suutnud ta täide viia kõiki oma eskiise, ainult lünetid said tehtud. Laemaalingud olid usaldatud tollel ajal tunnustatud kunstnikule Michael v. Munkaczyle (1844-1909) ning sammaste vahede ja kaarte täidetud osade dekoreerimine jäi „Kunstnike triole“, kes olid kohustatud järgima kunsti ja kästitöö kollektsioonide direktori Albert Ilgi (1847-1896) esitatud programmi. Gustav Klimt teostas järgmise: Firenze Quattrocento (vanarenessanss) ja Cinquecento (kõrgrenessanss)- Rooma ja Veneetsia Quattrocento- Antiik-Kreeka (vasak: siin vabanes Klimt esmakordeslt ja märkamatult akadeemilisest stiilist, maalis Glykene, Pausaniase armastatu, kui kaasaegse tüdruku tema päevilt) - Egiptus-primitiivne Itaalia kunst. SETSESSIOON, ESIMENE NÄITUS • 25. märts-15. juuli 1898 Gustav Klimti kujundatud plakat (asub nüüd Albertiina muuseumis)
annaabi.ee 
