Kuuekümnesena, väsinuna ja kurnatuna, istub Erasmus Freiburgis taas oma raamatute taga. Aina rohkem kuivab väike keha kokku, aina rohkem sarnaneb õrn kortsuline tuhande kurruga nägu pärgamendile, mis on täis kirjutatud müstilisi märke ja kirjatähti, ning mees, kes kunagi kirglikult uskus maailma ülestõusmisse vaimu läbi, inimkonna uuenemisse puhtama inimlikkuse läbi, muutub ajapikku kibestunuks, pilklikuks ja irooniliseks. Tujukana nagu kõik eakad vanapoisid, kurdab ta aina teaduste allakäigu, vaenlaste pahasoovlikkuse, elukalliduse ja petistest pankurite üle, halva ja hapu veini üle; suur pettunu tunneb end üha võõramana maailmas, mis ei taha rahu hoida ning kus kirg iga päev mõistust, vägivald õiglust tõurastab, Ta süda on ammu unine, kuid mitte käsi, mitte imepäraselt selge ja helge aju. Üksainus sõbratar, vanim ja parim, istub ustavalt ta kõrval töö. Kuid kogu üksinduses igavene ja
35 "Memme vaev" Lauludes noortest ja nende suhetest domineeris naiselik pool: kõneldi neidude elust kodus, nende omavahelisest läbisaamisest ning suhetest noormeestega. Erandiks olid hoopleva tooniga poistelaulud. Kosjalaulude ootustes ja unistustes valitses muidugi mõista naiselik tunne, rohkem oli juttu ihaldatavast peiust kui mõrsjast. Leidus ka õpetuslaule selle kohta, millist meest või naist valida. Parimaks peeti töökat ja tasast naist, neidusid hoiatati joodikust mehe eest. Vanapoisid ja -tüdrukud olid pilkealused, kuna vallalisus oli tollases külaelus taunitav. NÄIDE "Kosjahobu söötmine" (uus) NOOT Hakkasin hoosta hoidemaie, Läksin tuppa luusimaie, sälu sääri seademaie, pruuti varjult vaatamaie, varsa kapju vaatamaie, pruut see tukkus tule all, hõlma all mina kandsin heinad, pea tal oli põlve peal.
Jüri Nõmm Sünnikoht: Harala Amet: talumees Olemus: kangekaelne; järeleandmatu; ahne; eluraiskaja; Lugu: Isast jäi järele talu, mille ta testamendis täpselt pooleks jagas. Hobuseid, lehmi, riideid ja vilja saigi nõnda jagada, sest neid oli paarisarv, aga käimlaid oli üks. Sellepärast hakkas ta vennaga kohtus käima ja nii üksteist aastat järjest. Suur tuul lükkas väljakäigu ümber ja kohtuskäimine lõppes. Äkki taipasid vennad, et põllud on metsa kasvanud ja nad mõlemad on vanapoisid. Nad olid oma elu ära raisanud. Ainus kasu, mis nad sellest said, oli seaduste tundmine une pealt. Perekond: vend Kusta Surmapõhjus: loomulik surm 4.5. Alviine Birkenbaum Sünnikoht: Harala Ametid: töötüdruk; õmbleja; maareformikomisjonlane; Olemus: aktiivne; teotahteline; ei olnud allaandja tüüpi; Välimus: mustad juuksed; sale piht Lugu: Alviine kandis töötüdrukuna sööki viieteistkümnele lehmale. Ta peigmees
Temast sai kurjade-pahade olendite käsilane, kes tõi haigusi ja õnnetusi. Mõnikord sooritas inimene enesetapu just kättemaksu eesmärgiks, et viia lihtsamini ellu kurje plaane oma vaenlaste vastu (Heintalu 2006a: 249). Elavate maailma jäid kinni ka mustad nõiad; võlgnikud; inimesed, kelle töö jäi pooleli; rikkusest kinnihoidjad; kurjade inimeste hinged (Heintalu 2006a: 259); patused inimesed, vanapoisid, vanatüdrukud, ahned ja kadestajad, kuid ka need inimesed, kes polnud ise oma surmas süüdi: õnnetusjuhtumite ohvrid, uppunud, mõrvatud, iseäranis hukatud lapsed. Eesti rahvausundis sai "vääralt surnust" kodukäija, kusjuures kodukäija võis ilmuda mitte ainult omas kehas ("elav surnu") vaid ka teisikuna, hingena, viirastusena, loomana.30 28 "" (vene keel) 29 "" (vene keel) 30 Eisen,M.J. Kes hakkab kodu käima? [WWW] http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koduk/iii
annaabi.ee 
