Ta võttis talu juhtimise üle, kuna ükski poeg ei tahtnud sellega tegeleda ja andis poegadele mõtte hakata tegelema kinoga ja muretseda kusagilt pärdik ,kes tuleks panna kassa juurde, et sellega rohkem raha teenida. Pojad olid heast mõttest kinni haaranud ja hakkasid seda plaani edasi arutama. Õhtul läks Nipernaadi järve äärde ,kus ta kohtas ühte karja tüdrukut Millat.Talle hakkas Milla meeldima ja ta rääkis Millale ,et talle kuulub see talu ,kus vananaine ära suri. Järgmisel päeval saatis Nipernaadi Joona Lätti pärdiku järgi ja Peetruse linna teisi kinoks vajalikke asju ostma.Nii kaua, kui Joona ära oli ,olid teised vennad mures ,et ta joob teepeal oma raha maha.Nipernaadi viitis niikaua rahulikult Millaga aega.Paari päeva pärast tuligi Joona koos pärdikuga tagasi.Kui kõik kinoks vajalikud asjad koos olid ,siis saatis Nipernaadi nad linna laadale raha teenima. Ise ta vahepeal kutsus Milla nõgikirka tallu perenaiseks
Ka Juku juures ei olnud asi parem, Juku istus vangis, tema kaks õde, üks lihane teine võõras juba varajases eas linna oma ihu ja tervist müüma läksid, vaid kolmas võõrasõde, Anu, oli vähegi õigel teel, sealsamas saunamajakeses, kuhu Jaan sisse astus. Seal oli viis poolpaljast musta last. Üks vanemnaine istus trepipeal, kes oli nende ema, kuid isa oli paari aasta eest hullumajas surnud. Anu ja ta meest ei olnud kodus. Jaan astus siise ja tõi tervisi Juhanilt, vananaine ei öelnud muud kui mõmises. Viimaks küsis, kas Juhan seal süüa ka saab, Jaan naeratas vastu tahtmist ja ütles, et saab küll. nende jutt nii lühikeseks jäigi ja Jaan läks minema. Jaan läks metsa, võttis ühe õõnsapuu seest ühe kompsu ja läks kodu poole tagasi. Lähemate päevade jooksul läks Jaan ja ta pere linna. Jaan üüris seal ühe korteri sai ka ehitajana tööd. Esimese asjana käis Jaan Anni tädi juures, kust talle
oma isaga jutuajamisele. Ta oli väga õnnelik, kuna sai elada oma elu unistuse järgi; ta sai rännata. Tal olid kaasas vaid mantel, raamat, mida ta sai vajadusel välja vahetada teise vastu ja lambad. Peas olid tal vaid mõtted tüdrukul, kelle poole ta teel oli. Ta suundus Tarifasse, et seal end tüdrukuga kohtamiseks ette valmistada. "Mul on võimalus viia oma unistus ellu ja see teebki elu põnevamaks". Tal meenus, et Tarifas elab vananaine, kes unenägusid seletab. Ta oli näinud jälle seda und. Ta rääkis vananaisele oma unenäost: Poiss oli lammastega põllul, kui äkki tuli üks laps ja hakkas loomadega mängima. See poisile ei meeldinud, kuna ta teadis, et lambad kardavad võõraid, aga lapsi nad ei kartnud miski pärast. Ta mängis natuke lammastega. Järsku võttis ta poisilt käest kinni ja viis ta Egiptusess püramiidide juurde. Püramiidide juures ütles laps talle: " Kui siia tuled, leiad peidetud varanduse
sõimasin. Mul hakkas järsku paha. Kaunihaava kukkus surnult maha. Ja ma kaotasin meelemärkuse. 7 Pääsemine Kui ma meelemärkusele tulin, seisid kõik hõimuliikmed minu ümber. Mina aga seisin posti kõrval kõrge paku peal. Järsku hakkasid kõik kummardama ja mingit laulu ümisema. Kui ma sain aega ringi vaadata, nägin ma kohutavalt suurt ja tugevat meest, kellel oli peas piisoni pealuu ja nahk ja nende peal veel pika sabaga sulgedest indiaani kroon. Tema järel kõndis Vananaine, kellel oli seljas pikk tumesinine "Lina" ehk mingi imelik kostüüm. Ta oli nii imelik, nagu mingi nõid. Ma sain aru, et see mees on pealik Kuaariphi, aga see naine "Udhaphi, Udhaphi, Kuaariphi, Kuaariphi!" kordasid hõimu liikmed kooris. Ma sain aru, kes see naine on: "Kurikuulus Udhaphi!" Mind valdas hirm. Ma teadsin, et nüüd ma suren! See hirmutas mind. Kuaarihpi ja Udhaphi jäid seisma Kaunihaava laiba ees, mis oli ümbritsetud lilledest ja ehetest
annaabi.ee 
