lausete või karjatuste eelistamine. Ka arhitektuuris leidsid futuristlikud ideed rakendust, kuigi ainult kavandites. Kuulsad olid ANTONIO SANT´ELIA (1888-1916) nägemused tulevikulinnadest (mis osalt on ka hiljem teostatud), neis võidutseb tehnomaailm-rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmekordsed sõiduteed. Innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid ka Venemaal, sealsel vaimuelul ja ühiskonnal oli palju ühist Itaaliaga. Moskvas vastanduti Peterburi “mõõdukale vanamoelisele Euroopa-pärasusele” ja püüti ühendada vene küla kõige algelisemaid jooni uuendusliku Lääne kunstiga. I Maailmasõja sündmused vapustasid futuristide liikumist. Osa liikmeid eemaldus sellest, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutati. Osa seevastu imetles tehnika ja sõjapidamise jõulisust. Itaalia futuristid eesotsas Marinettiga liitusid Mussolini fasismiga. Futuristid leidsid innukaid mõttekaaslasi ka Vensmaal, kus kujunes välja kubofuturism.
Sellesse tuumikusse kuulusid veel maalikunstnikud Carlo Carra, Luigi Russolo, Giacomo Balla ja Gino Severini. Futurism Venemaal Suhteliselt kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaal. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga ka kõige rohkem ühist. Hiiglasliku, kuid mahajäänud maa haritlaste hulgas levis uudsusejanu. Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatriinimeste rühmitus kujunes Moskvas. Siin vastanduti Peterburi ,,mõõdukale ja vanamoelisele Euroopa-pärasusele" ja püüti ühendada vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Sellele seltskonnale meeldisid kubismi ja futurismi ideed, mis enam-vähem ühekorraga Moskvasse jõudsid ning seal k u b o f u t u r i s m i k s segunesid. I maailmasõda lõhkus futuristide liikumise. Osa neist pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutati, teised aga sattusid uutmoodi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse. Paljud
dünamism). Liikumise edasiandmiseks leiti kaks viisi: 1)kujutada liikuva objekti mitut järgnevat asendit 2) teine toutub rohkem kubismile. Skulptuuris Boccioni; arhitektuuris Sant'Elia (lennujaam ja raudteevaksal). Teine futurismi levikoht peale Itaalia oli Venemaa (ühiskonnal ja vaimuelul oli kõige rohkem ühist). Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatriinimeste rühmitus kujunes Moskvas. Siin vastanduti Peterburi ,,mõõdukale ja vanamoelisele euroopalikkusele" ning püüti ühendada Vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Sellele seltskonnale meeldisid kubismi ja futurismi ideed, mis jõudsid enam-vähem üheaegselt Moskvasse ning segunesid seal kubofuturismiks. Futurismi ideed, eriti uuenemise kui omaette väärtuse rõhutamine ja kõikide kunstiliikide, kogu kultuuri uuendamispüüded mõjutasid avangardse kunsti arengut rohkem kui futuristlikud teosed.
Futuristlik pilt meenutab rahutut kriisksva värvilist mosaiiki. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Carlo Carra. ,,Isamaaline pidustus" Gino Severini ,,Sinised tantsijannad" Kubofutorism oli kubismi ja futurismi segu mis tekkis Moskvas. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga kõige rohkem ühist. Vastandati Peterburi ,,mõõduka ja vanamoelisele euroopalikkusele" ning samas ühendati vene külade algelisi kultuuri jooni. Neid ühendasid enamvähem korraga Venemaale jõudnud Kubistid ja Fovistid. Ljubov Popova ,,Varahommik" Abstraktne kunst Abstraktne kunst ei püüa kujutada looduses olemas olevat. Abstraktne maal on omaette nähtus, mille loomiseks on kujutatud maalikunsti vahendeid : punkte , jooni , pindu ja värve. Kunstnikud püüdsid oma töödele anda sügavamat sisu. Jooned, pinnad,
miksike.ee/documents/main/referaadid/vassili_kandinsky.htm von Stuck`i käe all. Just sellel ajal kerkisid temas esile nii kunstniku kui ka kunsti teoreetiku omadused. Stuck pidas aga oma õpilase värvikasutust liiga eredaks, mistõttu maalis Kandinsky terve järgneva aasta mustvalgelt. Müncheni Kunsti Akadeemias õppides sai ta tuttavaks Gabriela Münter`iga, kes oli samuti kunstnik ning kellega tekkis neil tugev side. 1901. aastal lõi Kandinsky Phalanx`i grupi, mis vastandus vanamoelisele ja konservatiivsele kunstile. Kandinsky oli ise ühingu president ning nelja aastaga korraldati 12 näitust. Lisaks loodi ka Phalanx`i nimeline kunstikool. Kõige tähtsamaks 20. sajandi maaliks võib pidada The Blue Rider`it*, millel on kujutatud varjatud figuuri ning hobust, kes tormab mööda kivirohket niitu. Ratsaniku keep on sinine ning tema vari on kujutatud tumesinisena. Sinine ratsanik on esilekerkiv ning hobuse kõnnak ebaloomulik