Muinas Julle Elas kord poiss, kelle nimi oli Juulius, aga s]prade jaoks oli ta lihtsalt Julle. Talle meeldis joosta, jalgpallimängida, aga üle kõie meeldis talle vanaaega uurida. Kui ta ühel ilusal täiskuu õhtul magama jäi, sattus ta oma unenägudega vanaaega. Alguses tundus koht talle natuke võõras, kuid edasi liikudes märkas ta enda umber vanaaega. Akende ees olid seapõied, uksed olid madalad, ning vanamemmed keetsid lõunaks jahukörti. Peagi olidki taadid kohal, ning kõhud olid tühjad nagu huntidel. Nad asusid peagi sööma, et varsti tööle tagasi minna. Vanalajal tehti ju tööd varavalgest hilisõhtuni, et oma perekonda ära elatada. Julle liikus veel natuke edasi ning nägi lapsi. Nnende näod ja juuksed olid mustad ning seljas olid ainult väiksed kehakatvad riidejupid. Nad jooksid paljajalu ringi, kuid sellest olenematta olid nad siiski väga rõõmsad ja sõbralikud. Üks poiss võttis
elu teise nurga pealt. Vaid teevad oma järeldused pelgalt välise mulje põhjal. Selle järgi kuidas oli nende ajal ja kuidas on nüüd. Vanurid ei pane tähele, et ühiskond on edasi arenenud ja keerukamaks muutunud. Vanasti olid noored väga piiritletud ja neil oli enda väljendamise viise ja vahendeid vähe. Seega ei antudki võimalust noortele ennast ja enda eripära välja näidata. Kuid see vabadus on tänapäeva noortel olemas ja seda nad ka usinasti kasutavad. Vanamemmed võiksid mõelda vähekenegi selle peale kui paljuga peab nüüdisaja noor hakkama saama ja mille kõigega silmitsi seisma. Lastel tuleb otsustamist alustada juba maast madalast. Alguse saab see kõige lihtsamatest asjadest nt. mida seljas kanda. Tänapäeva noored on enamus väga pealiskaudsed ja esmamulje kujundatakse välimusest. Selle järgi lahterdatakse inimene ära kas temaga sobib ja kõlbab suhelda või mitte.
näinud oli ja otsustas hakata koera mängima teeseldes, et ta Liisut ei märka, siiski tuli Liisu tema juurde ja uuris, mis tüdruk teeb, nad said taas sõpradeks ja minategelane teatas talle, et nemad tapsid täna mullika ära - koos mindi tüdruku koju, et vanaema ühes kutsuda ja koos ingelasele külla minna - võetigi ette teekond uue naabri juurde, kaasa võeti ka külakosti ja soolaleivaistumisel pakkus ja perenaine kartulit koorega, vanamemmed jutustasid - minategelane jälgis perepoja tegemisi, ühtäkki üritas poiss tüdruku vildinina niiviisli lämmatada nagu kassi, mispeale tüdruk ehmus ja eemale kargas, andes kogemata jalaga poisile hoobi - poiss hakkas röökima ja vanaema riidles tüdrukuga, mispeale temagi nutma hakkas, nad lahkusid, tüdruk jooksis ära lauda lakka - tuli korralik tali ja palju lund ning oli külm, pliiti pidi mitu korda päevas kütma, ema ja tütar ootasid isa koju
Koguva külas asuvas Muhu muuseumis saab näha muhulaste värvikirevaid rahvariideid ja käsitööd. Muuseumipere räägib soovijatele kohalikest kommetest. Nii Muhu saarel kui ka paljudes teistes Eesti käsitööpoodidest võib leida musta värvi riidest ja muhu tikandiga kaunistatud käsitööesemeid. 35. Kihnlased kört ehk kihnu naise villane rahvariideseelik on igapäevases kasutuses. Körti kannavad täna väikelapsed, neiud, naised kui ka eakad vanamemmed. Seega on Kihnu ainus koht Eestis, kus turist näeb traditsioonilist rahvarõivast ilma, et peaks muuseumisse minema. erkpunane kört kannavad noored; sinisetriibuline kört kandja leinab, lahkunud on kaugem sugulane; mustatriibuline kört kandja leinab, lahkunud on lähedane. Külgkorviga mootorratasja kastiautost turismibuss. Kihnu mehed ja naised kasutavad saarel igapäevase sõiduvahendina külgkorviga mootorratast. Kihnu kaluritest mehed on mootorratast veidi
annaabi.ee 
