a. keskel üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Silma paistsid Anton Hansen Tammsaare ja Karl Ristikivi. · Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. · Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate'' rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro. · Eesti kunsti vanameistritest jätkasid tegutsemist Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe. · Skulptoritest paistis silma Jaan Koort. Mõnevõrra hiljem lisandusid talle ,,Pallase'' kunstikooli lõpetanud Anton Starkopf ja Voldermar Mellik. · Kümnendite vahetusel eesti kunstielu rahunes. Lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks sai Prantsusmaal valitsema tõusnud uusrealism
Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Sellel alal saavutasid suurima meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaanidest võib sel ajal perioodil nimetada Anton Hansen Tammsaare ,,Kõrboja peremeest" ja Mait Metsanurga ,,Taavet Soovere elu ja surma". Kujutava kunsti loomevallas valitses 1920.aastatel väga kirev pilt. Öeldi lahti seni valitsenud uusromantismist, ent üht kindlalt suunda selle asemele esiagu ei tekkinud. Eesti kunsti vanameistritest jätkas tegutsemist Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen,Ado Vebbe. Skulptoritest paistis silma Pariisi kunstinäitustelt mitmeid auhindu toonud Jaan Koort, kelle loomingust olid eriti väljapaistvad portreed ja loomaskulptuurid. 9 Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele traditsioonidele. Lisaks
rühmitus Arbujad. Muusikas hakkasid levima sümfoonilised suurvormid kammermuusika, koori ja soololaulud. Tööd alustasid paljud kodumaal hariduse saanud muusikud, heliloojad. Teatrielus valitses Tallinn, kolme kutselise teatriga. Rahvusteatriks sai Estonia lisaks sõnalavastustele ja operettidele toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kunstielu edendajateks olid Tartus ühing Pallas, Tallinnas kunstimuuseum. Eesti kunsti vanameistritest jätkasid Konrad Mägi, Kristjan Raud. Uutest tegijatest graafik Eduard Viiralt Hariduselus toimusid samuti suured muutused - üle mindi emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati uusi koolimaju. Kehtestati 6. Klassiline kohustuslik kooliharidus ja lisaks võis õppida 5 aastat gümnaasiumis. 1934 ja 37 teostati haridusreformid, millega vähenes gümnaasiumite arv ja suurenes kutsekoolide arv.
Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate" rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro. Kujutav kunst. Selles loomevallas valitses 1920. aastatel väga kirev pilt. Peamiseks kunstielu edendajateks ja kunsti tutvustajateks olid Tartus ühing Pallas ning Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal Vabaduseväljaku äärde kerkinud Kunstihoone. Eesti kunsti vanameistritest jätkasid viljakat loometegevust Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe. Skulptoritest paistis silma Pariisi kunstinäitustelt mitmeid auhindu toonud Jaan Koort, kelle loomingust olin eriti väljapaistvad portreed ja loomaskulptuurid. Muusikaelu. Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele traditsioonidele.
annaabi.ee 
