Tuntuim töö ,,Mälu püsivus" ( ,,Pehmed kellad", ,,Sulanud aeg") Dali hakkas oma loomingus kasutama ka tarbeesemeid. Ta andis igapäeva esemetest valmistatud objektidele kaugeleulatuvama funktsiooni. Esimesed sürrealistlikud esemed valmisid 1931.aastal. Dali loomingus on kajastatud ka Hispaania kodusõda oma koledustega. II maailmasõja ajal elas Dali USA-s. 1934.a. eemaldus sürrealismistja naases traditsioonilise kujutamisviisi juurde jäljendades vanameistrite ( Raffael, Millet) pildimotiive. Dali on tegelenud ka kinokunstiga. Tema esimene sürrealistlik film oli ,,Andaluusia koer"-see on film puberteedist ja surmast. Hiljem valmisid veel mõned filmid, mis olid tagasihoidlikumad. Tegutses ka teatriprojektides, tegeles fotograafiaga. Hilisemal eluperioodil ei tegelenud Dali eriti loominguga. Ta tegeles oma kodulinna muuseumi probleemidega. Pärast Gala surma arvas Dali, et on surematu. Dali suri 1989
sest pidi kodupõldudel rügama ja vabadel hetkel püüdis joonistada. Kunsti õppis suhteliselt hilja ja vähe, esimesed tööd olid mütoloogia ja piibli ainelised. Hiljem kujutas talupoegade rasket elu. Maalidel on rõhutatud käsi, näod on teisejärgulised(tavaliselt varjus). Tema töö: ,,Viljapeade korjajad" ,,Õhtupalve" Gustave Courbet (1819-1877) Oli pärit jõukast talupoja perest. Läks noorena juba Paiisi õppima. Õppis alguses kopeerides vanameistrite töid. Eitas fantaasia osa kunstis, deviisiks oli, et tuleb maalida seda, mida sa näed. 1855. Toimus Pariisis maailmanäitus, kuhu ka Courbet oma tööd esitas, aga need lükati tagasi ja siis korraldas ta isikunäituse realismi paviljonis. Selle sündmuse järgi sai kunstivool omale nimetuse. Tema tööd on tavaliselt suuremõõtmelised. Tema töö ,,Kivilõhkujad", ,,Kivine jõeorg" ,,Matus Ornansi's" Maal on 6m pikk ja kujutab 40 figuuri Courbe kodukülast.
Millet maalis pruunides toonides, kujutas suuri ja kohmakaid inimesi igapäeva tööd tegemas. Tihti jäid näod varjatuks, sest Milleti tähelepanu oli pööratud kätele. Lemmikteemaks oligi talupoegade raske töö ja elu. Millet on loonud mitmeid joonistusi."Külvaja" ja hiljem viljeles ka pastellmaali. Gustave Courbet(1819-1877) oli pärit Lõuna-Prantsusmaalt rikkast talupoja perest. Noore mehena läks Pariisi maalimist õppima. Ta oli iseõppija kopeerides Louvre`is vanameistrite töid. Pärast tema maalide tagasilükkamist 1855.a. Pariisi maailmanäituse komisjonis korraldas ta isikunäituse nn realismipaviljonis. Selle järgi sai kogu kunstivool oma nimetuse.Courbeti loomingule sai osaks vali kriitika, sest tema töid peeti vulgaarseteks ja labasteks. Tihti kujutas oma maalidel oma kodukohta. ,,Matus Ornanis". See maal on suuremõõtmeline(6m pikk) ja kujutab 40 inimest Courbeti sünnikohast. Figuurid on paigutatud loomulikult ja lihtsalt.
Teatrielu: *Keskuseks kujunes Tallinn(kolm kutselist teatrit) *Kutselised teatrid töötasid ka Tartus,Pärnus,Viljandis ja Narvas *Poolkutselised trupid Kuressaares,Valgas ja Võrus *Silmapaistvaid Estonia,muutus rahvusteatriks tõi lavale sõnalavastusi,operette,oopereid ja ballette. Kunstielu: *Tartus ühing Pallas *Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934a Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone *Konrad Mägi,Nikolai Triik,Ado Vabbe ja Kristjan Raud jätkasid Eesti kunsti vanameistrite loometegevust *Tartu ja Tallinna kunstikoolis ettevalmistuse saanud noorem põlvkond:Adamson-Eric, Aino Bach,Eduard Ole,Jaan Vahtra *Graafikuist saavutas suurima tuntuse Eduard Viiralt *Skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf Hariduselu: *Mindi üle emakeelsele õppele *Lihtsustati koolisüsteemi *Töötati välja uued õppekavad *Võeti kasutusele uued õpikud *Ehitati hulk moodsaid koolimaju *Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Teaduselu:
monstrumid jne. Tuntuim töö ,,Mälu püsivus" ( ,,Pehmed kellad", ,,Sulanud aeg"). Dali hakkas oma loomingus kasutama ka tarbeesemeid. Ta andis igapäeva esemetest valmistatud objektidele kaugeleulatuvama funktsiooni. Esimesed sürrealistlikud esemed valmisid 1931.aastal. Dali loomingus on kajastatud ka Hispaania kodusõda oma koledustega. II maailmasõja ajal elas Dali USA-s. 1934.a. eemaldus sürrealismistja naases traditsioonilise kujutamisviisi juurde jäljendades vanameistrite ( Raffael, Millet) pildimotiive. Dali on tegelenud ka kinokunstiga. Tema esimene sürrealistlik film oli ,,Andaluusia koer"-see on film puberteedist ja surmast. Hiljem valmisid veel mõned filmid, mis olid tagasihoidlikumad. Tegutses ka teatriprojektides, tegeles fotograafiaga. Hilisemal eluperioodil ei tegelenud Dali eriti loominguga. Ta tegeles oma kodulinna muuseumi probleemidega. Pärast Gala surma arvas Dali, et on surematu. Dali suri 1989. Joan Miro Sündis ja õpis Barcelonas
stilistiliselt mitmekesiseks kümnendiks, mil üldist teatripilti kujundasid eri põlvkondade väljapaistvad ja omanäolised lavastajad: Voldemar Panso, Kaarel Ird, Grigori Kromanov, Adolf Šapiro, Mikk Mikiver, Jaan Tooming, Evald Hermaküla, Kaarin Raid, Kalju Komissarov, Raivo Trass, Ingo Normet, Merle Karusoo, Lembit Peterson, Ago-Endrik Kerge, Kaarel Kilvet, Juhan Viiding jt. Kümnendi algupoolt on nimetatud suisa eesti teatri kuldajaks, milles olid koos noore režii põnev uudsus ja vanameistrite 34 küpsus (Vellerand 1991: 69). Tervikuna liikus teater 1970. aastatel sünteesi poole: psühholoogiline realism ühitati modernismi ja metafoorsema vormikeelega; sama arengusuund oli omane algupärasele näitekirjandusele. Ühiskonnas üha süvenenud tendentsid – kaksikmoraal, kõlbeliste väärtuste devalveerumine ja süsteemi üldine absurdsus – tingisid teatrikunstis fookuse nihkumise eksistentsiaalsetelt küsimustelt rohkem inimese ja sootsiumi vahekorrale
sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ja koori- ning soololauludega. Kasvas kooride ja orkestrite arv. Säilis ja tugevnes kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Kunst: Juhtivad kunstnikud asutasid Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada. Seal korraldati näitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid, ka hulgaliselt vaidlusõhtuid. Tänu Pallase Kõrgeima Kunstikooli ja Riigi kõrgeima Kunstikooli tegevusele lisandus vanameistrite kõrvale ka noorem põlvkond. Silmapaistva tuntuvuse saavutasid Eduard Viiralt, Jaan koort, Anton Starkopf. Teatri- ja filmikunst: Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Kõige silmapaistvam oli rahvusooper Estonia, kus näidati oopereid, ooperette, ballette. Kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas, poolkutselised Kuressaares, Valgas, Võrus. Arenes ka filmikunst. Eriti kõrge taseme saavutasid Eesti filmioperaatorid dokumentalistika vallas
annaabi.ee 
