ankeete ning inimesed tavaliselt ei teagi, et neil on õigus mingit soodustust või abi saada. Vahel osutab asjaajamine nii keerukaks ja aeganõudvaks, et abi taotlemine jäetakse üldsegi pooleli. Vanasti hoolitses iga pere ja kogukond iseseisvalt oma vanakeste eest, tänapäeval on see kohus langenud riigi kanda. Nagu me teame, maksab riik igale vanurile vanaduspensionit, paljudel pensionäridel on õigus saada veel pensionilisa näiteks invaliidsusastme järgi. Seda tõendavat paberit on aga vanakestel tülikas hankida ja seda on vaja teatud aja tagant uuendada. Puudega inimesel ei ole tihti võimalust iseseisvalt arstlikus kontrollis käia ja kuna ei taheta lähedasi tülitada või polegi kedagi appi kutsuda, jääb vajalik paberimajandus soiku ja pensionilisa väljastamata. On arusaadav, et selliseid toetusi ei tohiks jagada pimesi, kuid siiski võiks süsteem olla lihtsam ja kasutajasõbralikum ning absurdsed
Tuleb nad ikka enda juurde võtta. Kui nõud olid pestud, läks Paula ja istus Kalju kõrvale diivanile, nad arutasid seda asja pikemalt ja süvenenumalt. Lõpuks jõudsid nad mõttele, et peaks enda ülemise toa noortele andma. Paula vedas end vaevaliselt vanast trepist üles ja imetles oma viie- ja kuuekümnendatest aastatest pärit kostüüme, millest ta kohe mitte loobuda ei tahtnud. Kalju aga imetles oma margikogu, mida ta hakkas alla korrusele transportima. Vanakestel läks umbes viis tundi, et ülemist tuba poja ja pojanaise jaoks koristada ning märkamatult oligi päev õhtusse veninud. Oli magamamineku aeg. Vannitoas poetas Paula veel paar pisarat ja peale seda läks Kalju kõrvale magama. Kõik tundus nii teistmoodi kui hommikul. Tööpäev Järsku võpatas keegi voodis. See oli noor, umbes 23 aastane neiu, kes oli just halvast unenäost ärganud. Mööda ta valget nägu voolas alla külm higipiisk,
Tuleb nad ikka enda juurde võtta. Kui nõud olid pestud, läks Paula ja istus Kalju kõrvale diivanile, nad arutasid seda asja pikemalt ja süvenenumalt. Lõpuks jõudsid nad mõttele, et peaks enda ülemise toa noortele andma. Paula vedas end vaevaliselt vanast trepist üles ja imetles oma viie- ja kuuekümnendatest aastatest pärit kostüüme, millest ta kohe mitte loobuda ei tahtnud. Kalju aga imetles oma margikogu, mida ta hakkas alla korrusele transportima. Vanakestel läks umbes viis tundi, et ülemist tuba poja ja pojanaise jaoks koristada ning märkamatult oligi päev õhtusse veninud. Oli magamamineku aeg. Vannitoas poetas Paula veel paar pisarat ja peale seda läks Kalju kõrvale magama. Kõik tundus nii teistmoodi kui hommikul. Tööpäev Järsku võpatas keegi voodis. See oli noor, umbes 23 aastane neiu, kes oli just halvast unenäost ärganud. Mööda ta valget nägu voolas alla külm higipiisk,
Rääsparkimist kasutatakse kõige enam seemisnaha tootmisel. Ilmselt jääb kasutatud traanist suur osa naha sisse (ilmselt seotakse ka keemiliselt) ning seetõttu on seemisnahk väga pehme, plastiline ja veniv.. Liimistumistemperatuur on ka küllatki madal ( 70oC). Karusnahku rääsparkimisega parkida ei saa, sest karusnahk muutub liiga rasvaseks. Seemisnahk vajab ka palju mehhaanilist töötlemist. Eskimod ja teised Arktika põlisrahvad valmistasid seemisnahka nii, et lasid hambututel vanakestel rasvatatud nahka närida nii oli välistatud oht, et õhuke nahk kogemata auklikuks hammustataks. Taimsed parkained Taimseid parkaineid nimetatakse ka tanniidideks. Neid leidub paljudes puudes ja põõsastes, kõige rohkem aga koores. Tanniidid on rohkem või vähem veeslahustuvad ja parkimiseks valmistatakse peenestatud puukoorest ekstrakte. Eesti taimedest on kõige sobivamad tammekoor ja pajukoor. On kasutatud ka kuusekoort. Maailma mastaabis on üks paremaid taimi Lõuna-
annaabi.ee 
