varemekõrbeks, kus nomaadide karjad hulguvad ühe vaatamisväärsuse juurest teise juurde, pühkides üle mandrite, hüpates kontinendilt kontinendile nagu kirbud. Ajaline korrastamatus Kust ma tulnud olen, mina ja mu kuritegu, mina ja Franz, mina ja vanaema, keda ma eile unes nägin... Nägin jh, vanaema ja Milvinimelist kassi, mõlemad on tegelikult surnud, kuigi Milvi osas ei või kindel olla, ta läks kaduma, võibolla hiilib siinsamas lähedal. Ja kes seda vanaemagi teab! Emil Tode alias Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu (kirjanikunimega Emil Tode või Anton Nigov) sündis 13. sept. 1962. aastal Tallinnas Kirjutanud nii romaane kui ka luulekogusid Võitnud Juhan Liivi luuleauhinna 2007 Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest Aastal 2010 sai ta Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest. Samal aastal pälvis Õnnepalu Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest.
Edasine tegevus kulgeb tänavatel, baarides ja vanade tuttavate, suvaliste tüdrukute, õe, õpetajate, taksojuhtide ja paljude teiste kõrvaltegelastega suheldes, kuigi keegi lõplikult Holdeni hingeseisundit ja probleeme ei mõistnud, nad ei vaevunudki teda ära kuulama(,,Ma tundsin end järsku nii üksildasena, soovisin, et oleksin surnud", kõlab mõte, mida Holden peast välja heita ei suuda). Rahaga Holden mõistlikult arveldada ei osanud, ta oli pillaja nagu ta vanaemagi ning baarides ringiseigeldes või taksoga sõites ta raha ei lugenud. Samuti leiab Holden, et emad on kõik kergelt peast põrunud ja muretsevad liiga palju, sind mõistmata(rongis sõites kohtab ta üht meeldivat naist, kes jutu käigus selgub, on ta klassivenna ema, ta taipab kelle ema ja teab milline molkus ta poeg on, sellest hoolimata ei ütle ta naisele seda otse näkku, vaid hakkab ajama iba heast, südamlikust ja targast
aga ta selle peale hüüdis, et ta tema armu ja abi iialgi ei taha ja ei võta heaga sarnast kerjakotti minimaks ja ust põrinal oma taga kinni pannes jooksis vanaeit nuuksudes välja. Eedu hakkas see peale kibedalt nutma ja läks koju. Ann käis vanaeite lohutamas aga see ei aidanud. Vanaeit mõtles endamisi mida ta teinud on et temaga nii juhtus. Kätte jõudis pühapäev peale jõule väljas oli raksuv külm, aga selge ja ilus ilm. Ennosaarel ja Paljusaarel olid pulmad. Vanaemagi oli selle abieluga leppinud. Kui kõik valmis oli astusid nad linna poole teele. Mõisa alla jõudes lasi Peet hobusel tasemini käia, sest ta nägi seal kalda ääres puude juures ühte meest. See oli Ain. Peet ja Ain rääkisid paar sõna juttu, et kas Ain ei tahaks pulma tulla Ain vastas see peale ei taha ja Peet sõitis edasi. Ja pidas kenasti oma pulmad ära. Kätte jõudis kevad. Sauga mõisas oli jõgi veel jää all. Igal hommikul ja õhtul käis Ennosaare
asus kohe paberiga puhtaks nühkima, kui sellele sõrmejäljed tekkinud olid, aga need tekkisid üha uuesti ja lõpuks ta tüdines, Franz ja mt läksid voodisse 27. - vanaemaga olles kartis maailma lõppu, kui lennukid üle maja lendasid, või kui koleda häälega venelased karjusid, sellistel hetkedel pigistas mt silmad kinni, et mitte maailma lõppu näha - nägi unenägusid sõdadest, kus ka ise hukka sai, mille peale üles ärkas ja kõhkles, kas on ikka elus ja kas vanaemagi on, siiski oli, kuid vahel tundis ikka, et on maailma üksi jäänud ja teised tema ümber on nõiad - rääkis oma unenägudest ka Franzile, kes ütles, et on taolist asja kogenud, kuid ühtegi lõppu ei tulnud 28. - tuba käis koristamas toateenija, neegrinaine, kes oskas päevatekki voodis nii ideaalselt sättida - mt tõdeb, et isegi rikkad ei pea enam tänapäeval lugu teenijatest ja luksuslikkusest, vaid pigem lihtsusest ja ohutusest
annaabi.ee 
