noortekeskusega on korraldatud mitmeid aastaid koolinoorte moekonkurssi MOEKE ja noorte amatöörfilmifestivali NAFF. Kasvataja ja arendaja 1) SA Kiusamisvaba Kool (KiVa) - Programm sisaldab nii ennetustööd kui kiusamisjuhtumite lahendamise mudelit, tegevustesse on kaasatud kooli personal, õpilased ja lapsevanemad. See on aidanud oluliselt vähendada koolikiusamist ning koolist väljalangevust. 2) MTÜ Vanaajamaja - Tegeleb Eesti taluarhitektuuri ja traditsiooniliste ehitusvõtete uurimise, õpetamise ja tutvustamisega. Nende eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust vanade majade hooldamisel ja taastamisel, aidata kaasa traditsioonilise taluarhitektuuri heaperemehelikule arendamisele. 2. Meie arvates peaks rohkem tähelepanu pöörama raske haigusega lastele, kes vajavad kallist ravi, kuid nende pere pole võimeline seda maksma. Inimesed peaksid rohkem toetama
väärtusega ja kanda endas ajastu hõngu, millest moodsate majade elanikud ainult unistada võivad. Siiski on vana palkmaja renoveerimine tihtipeale suurem ettevõtmine kui uue maja ehitamine ja selle otstarbekus tuleks spetsialisti abiga hoolega läbi kaaluda. Niiskus kontrolli alla * Vana palkmaja renoveerimist on MTÜ Vanaajamaja juhatuse liige Andres Uus ütleb, et on taastatud mõistlik alustada ... ka maju, millel üle poolte palkidest on tulnud ära vahetada. "Palkide olukorra hindamine ei ole väga keeruline," räägib ta. "Üldiselt on nii, et kui palk paistab mäda, siis ta seda ka on." Erilist tähelepanu tuleb kaua kütmata ja niiskuse käes vaevleva maja puhul pöörata seentele ja hallitusele. Kõige sagedamini tekib hallitusseen niiskel lõigatud välispuidul ning ta tekitab
Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaajamaja tellimusel ja MTÜ Vanaajamaja, Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx ja Tallinna Tehnikaülikooli finantseerimisel. Lisaks eelnimetatutele osales uuringus maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise riiklik programmi kaudu ka Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid uurimistöös järgmised isikud: Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just
toimivate vahenditega) või difusioonpreparaadiga. Väiksemate kahjustuste korral piisab proteesimisest, kus kahjustunud palk, kandepost või alusvöö asendatakse lokaalselt uuega. Ulatuslikuma kahjustuse korral tuleb kaaluda palkide vahetust, kus kahjustunud palk asendatakse uue, võimalikult sarnase kujuga, palgiga. Sõrestikseinte puhul tuleb mädaniku esinemisel vahetada välja või proteesida aluspruss. MTÜ Vanaajamaja on koostanud tutvustava infomaterjali palkide vahetuse kohta (Uus, 2010 II), kust saab esmast infot selle töö kohta. Rõhtpalkhoones on alumise palgi vahetust lihtsam teha, kuna sein moodustab suure tala ehk terviku, mida saab tungrauaga tõsta ka vähestest kohtadest. Püstpalk või –plankseina puhul on asendustööd mõnevõrra keerukamad, kuid kindlasti tehtavad. On õige, et puitkonstruktsioonis hoone kahjustunud detailid asendatakse puiduga. Puitu puiduga asendades ei muudeta algset
annaabi.ee 
