Rõivaste kinnitusvahendiks oli vitssõlg. Piduliku ülikonna juurde kuulus siin tagasihoidlik prees või luust sõlg. Kaela riputati helmed kas kaelarahaga või ilma. Meeste ülikonna põhiosad oli särk, püksid ja vammus. Püksid: Need tehti valgest linasest riidest ja valgest või hallist villasest riidest. Püksid olid pikad. Vammus: Lõikelt sarnanes see särgiga. Vammus oli õlaõmblusteta, kahekorra murtud kangalaiast kehaosaga, milelle lõigati sisse peaauk. Vammusele tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes rippus nahktupp noaga. Peakate: Vildist kaapkübar. Talvel karvapoolega sissepööratud lambanaha kiiludest karuse äärega karvakübar. Jalatistena: Iseloomulikud olid hülgenahast pastlad. Meeste pastlad valmistati sageli hülgeloibadest. Naiste pastelde juurde kuulusid punasest villasest lõngast palmitsetud paelad, mis köideti üles põlve alla. Meeste pastelde kinnituseks olid enamasti nahkrihmad.
Rätikut kandsid ka tüdrukud. Mehed kandsid Kihnus kuni 1880-ndateni, so üleminekuni linnatüüpi rõivastusele, valgest linasest või takusest riidest särki ja poolpikki valgeid värvli külge kroogitud või pikki halle pükse (uusad). Ülerõivad olid valged või helehallid. Kihnu mehe põlvini ulatuvale umbkuuele (vammusele) tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes rippus nahktupes nuga. XIX sajandi teisel poolel tulid Kihnu meestel kasutusele varrastel kootud üle pea selga tõmmatavad kampsunid - troid. Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Kihnu murrak Keeleliselt loetakse Kihnut saarte murde piirkonda. Ühistele murdejoontele toetudes on uurijad
anonüümse stencili-kunstniku Edward von Lõnguse Lydia: luuletajast on saanud kodutu tänavaelanik, kes käib pudeleid korjamas linnaraamatukogu (kus temagi luulekogud riiulitel rivis) lähinaabruses. Ühiskond, kes ei suuda hinnata kultuuri, jääb ilma loominguvabadusest. Ja sel ühiskonnal pole tulevikku. Lilli Suburgi kirglik paleus edasijõudmisest waimu hariduse teel tegi ta'st ilusa inimese. Ka Lydia on kohatule rollile ja vammusele vaatamata säilitanud intellekti aura. Ed. von Lõngus Lydia / Tartu 1 Tänan 18.V 2016 ettekandeseminari arutelus osalenuid käesoleva essee universaalsele vastuolule keskenduva esseelise teravuse võimendumise eest. 2 Ajakirja tsiteerides säilitatud ajareisi tajutavamaks muutmiseks algne kirjaviis. 3 Vt http://www.sirp.ee/archive/2003/30.05.03/Kirjand/kirjand1-3.html
nõustus ta maksma ainult looma omapärase vann tõttu. Nii sammus d'Artagnan Pariisi jalgsi, väike pakk kaenla all. Ta kõndis seni, kuni leidis vaba üüritoa, mille hind vastas ta rahanappusele. See tuba oli midagi katusekambri taolist ja asus Fossoyeurs'i tänaval, Luxembourg'i lähedal. D'Artagnan maksis ära üüriraha ja asus kohe oma korterisse. Kogu ülejäänud päeva veetis ta sellega, et õmbles vammusele ja pükstele poorte, mis ta ema oli isa d'Artagnani peaaegu uuelt vammuselt ära lõiganud ja salaja pojale kaasa andnud. Pärast seda läks ta Ferraille' kaile ja laskis mõõgale uue tera panna. Siis tuli ta Louv-re'isse, et esimeselt vastujuhtuvalt musketärilt järele pärida, kuidas jõuda härra de Treville'i maja juurde. 22 Viimane asus Vieux-Colombier' tänaval, seega just d'Artagnani poolt üüritud toa naabruses -- asjaolu, mis näis talle ennustavat reisi õnnelikku kordaminekut.
annaabi.ee 
