tunneme, on hilisematega võrreldes algelised ja kohmakad. Arhailine ajajärk Aega 7. sajandist kuni 5. sajandini nimetatakse arhailiseks ajajärguks. Kehade proportsioonid selle aja skulptuuridel on sageli ebaloomulikud ning kujude tardunud seisang kõneleb võõramaa kunsti mõjudest. Eriti on täheldatud egiptuse kunsti mõju.Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg ettepoole astumas. Tähelepanuväärsed on kujude näod- köigil neil näeme ühesugust grimassitaolist naeratust. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimesena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Noormehe nn. kouros'e marmorkujuke. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valitsenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja
ARHAILINE PERIOOD 600-480 eKr Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naifiguurid (kore). Elusuurusi või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval , kuid vasak jalg veidi ettepoole astuma. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Egiptuse kunstnikud oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplogia, millest nad olid välja raiutud. Kreeklastel oli anatoomia järgmine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad
põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoha talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud, karüatiidid. Vana-Kreeka skulptuur klassikalisel ja arhailisel ajastul Kreekas kujutati meesfiguure (kouros) ja naisfiguure (kore). Meesfiguur oli alasti, naisfiguur riietatud. Elusuuruses või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi ettepoole astumas. Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Kreeklastel oli anatoomia järgimine esialgu kohmakam kui egiptlastel, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Osa kouros'tenägudel nähtavat veidrat, kramplikku naeratust on tõlgendatud kui hingeelu kujutamise püüet ning enesekindluse ja uhkustunde väljendust. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides
Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja (hilisemal ajal) portreebüstid. Vabafiguuride areng on jälgitav alates 7. saj e.Kr. vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kourostes on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ettepoole astumas. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Kore'd olid alati riietatud. Kreeklasi huvitas riide selline kujutamine, et ta katab keha, aga ei varja seda täielikult. Kore'de ilme on rõõmus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata mõjuvad nad õrnade ja sarmikatena. Kouros'te ja kore'de erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas
annaabi.ee 
