Lisandusid nädalapärast valud puusaliigestes ja edasi hüppeliigestes, lisaks meeletu nõrkus ja pahaolemised. Arstid kirjutasid erinevaid valuvaigisteid ,millest polnud kasu. Arstide arvates on põhjuseks lampjalgsus ja meile öeldi , et vaja tallatugesid, siis saab kõik korda. Ma olin väga kurb ja meeleheitel, lootsin ikkagi arstidele , et nad oskavad aru saada mis lapsel viga on. Mul puudusid kogemused ja ei osanud last kuidagi aidata. Olin lapse kõrval mitmeid öid üleval, lihtsalt valvasin teda, nutsin ja mõtlesin, et mis teha ja kust abi saada. Sellel raskel ajal ei tahtnud ma midagi ega kedagi kuulda ega kuulata peale oma lapse. Mind ei huvitanud muud teemad. Järgmise päeva hommikul läksime Tartusse Lastehaigla vastuvõttu, kus tehti lapsele analüüsid , põhjalik vaatlus ja kõige tähtsam, et lapse tervise muredesse suhtuti tõsiselt. Valvearst võttis lapse haiglasse edasisteks uuringuteks ja ütles et nende sümptomite taga võib olla tõsine haigus
otsekui, justkui. Vastavalt oma võimele esineda rinnastavas või alistavas seoses jagunevad sidesõnad rinnastavateks (ja, ning, saati, elik, või, ega, aga, kuid, ent, vaid) ja alistavateks (et, kuna, sest, kuigi, ehkki, olgugi, nagu, otsekui, justkui). Nt linn ja maa; kolm või neli; teab, aga ei räägi – Ma tean, et loota pole midagi. Ta vaatas mind nagu ilmutust. Sidesõnad kui, kuni, ehk võivad esineda nii rinnastavas kui ka alistavas seoses, nt Valvasin ööd kui päevad – Söö, kui maitseb. Paranemine võtab kolm kuni neli kuud – Ole siin, kuni ma tulen. Maria oli komtess ehk krahvipreili – Ehk ta küll kõike teab, ei räägi ta midagi. Rinnastavad sidesõnad jagunevad tähenduse järgi ühendavateks ja eraldavateks. Ühendavad sidesõnad on kas üldühendavad: ja, ning, ega, saati, nt Alguses lõi Jumal taeva ja maa, vastandavad: aga, kuid, ent, vaid, nt Tuleksin hea meelega, aga mul pole aega, või seletavad: ehk, elik,
Nüüd oli aeg kätte jõudnud: sellest hetkest peale ootas mileedi kannatamatult. Uus vahisõdur hakkas koridoris edasi-tagasi sammuma. Kümne minuti pärast tuli Felton. Mileedi teritas kõrvu. «Pane tähele,» ütles noormees sõdurile, «ära eemaldu mingil juhul ukse juurest, sest sa tead, et möödunud ööl karistas milord sõdurit selle eest, et ta siit hetkeks lahkus, kuigi mina tema lühikese äraoleku ajal siin valvasin.» «Jah, ma tean,» ütles sõdur. «Niisiis ole väga valvas. Mina lähen veel kord selle naise tuba kontrollima, sest kardan, et tal on enda suhtes halvad kavatsused, ja mul on käsk tema järele valvata.» «Tore,» sosistas mileedi, «range puritaan valetab.» Sõdur ainult naeratas ja ütles: 569 «Pagana pihta, härra leitnant, pole halb täita nii suguseid ülesandeid, eriti kui milord lubab vaadata ise selle naise voodisse.» Felton punastas
mulle talumatuks muutunud. Ma otsisin sind. Ma saingi sind uuesti näha. Aga, oh häda, kui ma sind paar korda olin näinud, tahtsin sind tuhat korda näha, näha sind ikka ja alati. Ja siis -- kuidas saadki veel peatuda sel põrgu kallakul? --, siis ei suutnud ma enam enese üle valitseda. Teine ots nöörist, mis kurat mu tiibade külge oli sidunud, oli su jala ümber mähitud. Ma hakkasin tänavail ringi hulkuma naeu sinagi. Ma ootasin sind väravate all, luurasin sind tänavanurkadel, valvasin su järele oma torni tipust, õhtuti tulin ma tagasi üha võlutumana, ahastavamana, nõiutumana, meeletumana! Teadsin, kes sa oled: egiptlanna, mustlastüdruk, gi-taan, tsigaan. Kuidas sain siis veel nõiduses kahelda? Kuula. Ma lootsin, et kohtuprotsess mind su võlust päästab. Uks nõid oli Bruno d'Asti ära kahetanud; ta laskis nõia ära põletada ja sai terveks. Teadsin seda. Tahtsin seda abinõu järele proovida. Enne aga katsusin sul keelata Jumalaema kiriku ette tulla,
leidmiseni esialgu sinna. Arvasin, et parem on kott peita kuhugi väljapoole maja, sest kui nad leiaksid selle puudu olevat, otsiksid nad kogu maja põhjalikult läbi. Teadsin seda väga hästi. Heitsin riietega voodisse, kuid ei saanud uinuda, kuigi tahtsin, -- nii suures ärevuses olin selle asja pärast. Viimaks kuulsin, et kuningas ja hertsog tulid trepist üles; hüppasin oma sängist 357 välja, kuulatasin, lõug pööninguredelil, ja ootasin, kas midagi juhtub. Kuid ei juhtunud midagi. Valvasin, kuni viimased õhtused hääled vaikisid, esimesed hommikused häälitsused aga veel polnud alanud, ja lipsasin siis redelist alla. 27. P E A T Ü K K Roomasin nende ukse taha ja kuulasin; mõlemad norskasid. Läksin siis kikivarbail edasi ja jõudsin õnnelikult alla. Kuskil polnud ühtki häält kuulda. Piilusin läbi prao söögitoa ukses ja nägin, et surnuvalvajad kõik magasid toolidel. Vaheuks elutuppa, kus laip puhkas, oli lahti, kummaski toas põles küünal
annaabi.ee 
