vahendid pensionieaks. Eelfinantseerimisega pensionisüsteem tähendab kõige üldisemalt seda, et toimub pensionisüsteemi tehtavate maksete kapitaliseerimine ja töötajad finantseerivad sissemaksetega süsteemi oma tulevasi pensione. Eelfinantseeritud pensionisüsteemil esineb ka halbu külgi: võib tekkida pensionifondi pankrotistumine (ebakompetentne haldamine, pahatahtlikkus), inflatsioon (hinnad tõusevad kiiremini kui palgad), investeerimisriskid (turu, intressi, valuutariskid), poliitilised ja sotsiaalsed riskid (poliitilised muudatused, õigussüsteemi muudatused, fondide suured haldustasud). Eestis hetkel kehtiv pensionisüsteem põhineb kolmel sambal riiklik pension, kohustuslik kogumispension ja täiendav/ vabatahtlik kogumispension. Esimene sammas ehk riiklik pension võimaldab inimestele minimaalse sissetuleku, mis peaks tagama normaalse toimetuleku vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral. Riiklikku pensioni makstakse
seisukohalt on negatiivse õppetunni väärtusega. Eurotsooni liikmed mõistavad, et nad sõltuvad üksteisest ja ei saa seega lubada ühegi riigi väljumist EL-ist, mistõttu on enesekontroll väiksem ning enda tehtud vigu üritatakse teistele lootes siluda. Samuti ilmnes kriisi ajal valitsuste lühinägelikkus.ja reageeriti nagu oleks see tulnud suure üllatusena. Eelkõige ilmnes see Ida-Euroopa puhul. Kriisi märgid nagu kõrged intressi- ja valuutariskid, raskus Ida-Aasiaga konkureerimisel olid ühed põhilistemaks hoiatusteks, et majanduskasv võib aeglustuda või peatuda.9 Siinkohal joonistub jällegi välja uute liikmesriikide võimetus laiemat konteksti aduda – loodeti võib-olla pigem tsentraalsele juhtimisele ning oldi rahul, et enda majandusruum integreeriti terve Euroopa omaga ning edasi liiguti vabaakäigul. Globaliseerumine ei ole üheselt mõistetav protsess – selle saab lahti harutada erinevateks tasanditeks. 1990
seisukohalt on negatiiven tendents. Eurotsooni liikmed mõistavad, et nad sõltuvad üksteisest ja ei saa seega lubada ühegi riigi väljumist EL-ist, mistõttu on enesekontroll väiksem ning enda tehtud vigu üritatakse teistele lootes siluda. Samuti ilmnes kriisi ajal valitsuste lühinägelikkus.ja reageeriti nagu oleks see tulnud suure üllatusena. Eelkõige ilmnes see Ida-Euroopa puhul. Kriisi märgid nagu kõrged intressi- ja valuutariskid, raskus Ida-Aasiaga konkureerimisel olid ühed põhilistemaks hoiatusteks, et majanduskasv võib aeglustuda või peatuda. 8 Siinkohal joonistub 6 Euroopa Liidu infokeskus. Finantskriis ähvardab eurotsooni lõhestada. [http://elik.1kdigital.com/finantskriis- ahvardab-eurotsooni-lohestada/] Viimati sisenetud 10.05.2013. 7 Allan Teder. Käesoleva majanduskriisi tagamaad ja tagajärjed. Loengumaterjalid. EU võlakriis. 2013. 8 Velda Buldas
·siseriiklikud maksed ·rahvusvah. maksed ·valuuta kanvent. võtab arvesse valuutade nom. värtuse; 14)Reaalne kurss- arvestab ·määratud maksed ·info saldo, vaba jäägi ja broneeringute kohta inflatsiooni. ·kontode väljavõtted; 2)laenukonto toimingud: ·saldo, võlgnevused Valuutariskid on kahjumi tekkimise võimalus, mis võib kujuneda ·maksete tähtajad ·maksmata intressid ·konto väljavõtted; valuuta ostu/müügi tehingute käigus seoses valuuta-kursi muutustega. 3)väärtpaberi konto toimingud: ·väärtpaberite ost-müük ·turuvälised Põhilised riskid: 1)Tehingurisk-koduvaluutas arvestatud rahavoogude tehingud ·ülevaade väärtpaberi hindadest ·väärtpaberi kontoseis. ebastabiilsus
annaabi.ee 
