Kuid muidugi ei toimi tehingud ainult reisimise käigus. Näiteks ka pangad teevad seda väga tihti, kui neil on näiteks üleliia palju USA dollareid või mingi muu maa välisraha, siis nad teevad tehinguid teise pangaga. Nad müüvad need USA dollarid pankadele, kellel seda oma klientide jaoks piisavalt ei jätku. Valuutaturgu mõjutab näiteks riigi poliitiline olukord, lisaks ka näiteks rahvusvaheline integreerituse aste kui ka kodumaa majanduse kasv. Väga erinevatel asjadel on mõju valuutakurssidele. Lisaks ka mõjutavad valuutakursse keskpangad ja suured kommertspangad erinevatel eesmärkidel- kas sooviga kurssi stabiliseerida, spekuleerida või väliskaubandusega seotud eesmärkidel. Valuutakurss on ühe valuuta hind teises valuutas. See peegeldab oma emiteerijariigi majanduslikke näitajaid. Näiteks vabalt ujuv kurss tähendab seda, et rik ei sekku valuuta väärtuse kujunemisse. Nõudmine ja pakkumine on need, mis viivad valuutakursi oma tasemele.
monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika osana võib käsitleda ka riigi valuutareservide hoidmist. Rahapoliitika eesmärgid 1) majanduse pidev, ühtlane kasv 2) hindade stabiilsus 3) kõrge tööhõive 4) maksebilansi tasakaal jt ülesanded. Kuna ülaltoodud eesmärgid pole korraga saavutatavad, siis rõhutatakse eesmärgina ühte neist. Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakurssidele. Keskpanga vahendid rahapoliitika mõjutamiseks · pankade kohustuslikud reservid keskpangas · laenu ja hoiuse püsivõimalused · avaturuoperatsioonid KOHUSTUSLIK RESERV JA TEMA FUNKTSIOONID!!! Kohustuslik reserv on pankade kohustus hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Eestis on kohustuslik reserv 13% igast sajast kroonist, mis on panka hoiustatud või mille pank on oma klientidelt muul viisil kaasanud. Rahvusvahelises võrdluses väga range
Pank A tahab Eesti Pangast ühepäevalaenu 500 000, intressimäär on 20%, tagatiseks on panga A lanusertifikaadid. Pank A müüb kekspangale laenusertifikaadid 500 000 väärtuses ja järgmisel päeval peab ta sertifikaadid välja ostma koos lisanduva intressiga. Maksaks kommertspank 273 €. (500 000 x 0,2) / 365. Valuutainterventsioon Nagu eelpool selgus, mõjutab keskpank rahapakkumist vabaturu tehingute diskontomäära ning kohustusliku reservi määra abil. Nimetatud meetodit avladavad valuutakurssidele vaid kaudset mõju, valuutakursside otseseks mõjuks kasutab keskpank valuutainterventsiooni. Valuutainterentsiooni eesmärgiks on valuutakursi hoidmine soovitud tasemel või mingites piirides. Milleks keskpank ostab koduvaluuta eest välisvaluutat või välisvaluuta eest koduvaluutat. Majandusteadlaste arvates on valuutainterventsioon kõige mõjusam, kui : 1) see on valuutaturule üllatus, seetõttu on järjestikuse interventsioon korrral esimene kõige mõjusam 2) interventsiooni
valuutat: USA dollar (osakaal 44% valuutakorvi väärtusest), euro (31%), Jaapani jeen (14%) ja Inglise naelsterling (11%). Olenevalt mainitud valuutade kurssidest on SDR kõikunud vahemikus 1,0–1,4 €. SDR-i kursi avaldab Eesti Pank iga päev analoogiliselt muudele valuutakurssidele. Kahju hüvitamisel lähtutakse üldiselt maismaatranspordis SDR-i kursist veose vedamiseks vastu- võtmise päeval ja meretranspordis laeva sihtsadamasse jõudmise päeval, kui ei ole kokku lepitud Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR teisiti. Veodokument
annaabi.ee 
