Eesti majandus pole veel nii jubedas seisus, et seda teha. Põhimõtteliselt võib öelda, et Eesti krooni väärtuse langetamine oleks halb idee, kuna see kahjustaks korralikult toimivat valuutasüsteemi, mis on Eestile seni edu toonud. Valuutakomitee süsteem sätestab järgmist käibel olev raha peab olema tagatud reservidega ja keskpangal on minimaalselt võimalusi rahapoliitikat teostada, peale selle on käibeloleval rahal fikseeritud kurss ankurvaluuta suhtes. Valuutakomiteed ei tee ka laene, ehk ei aita välja hädas olevaid panku (ega riiki).See aitab hoida riigi rahandust esiteks poliitiliste manipulatsioonide eest, mis tulevad oma riigist, samas hoiab see rahanduse kursil ka välispoliitikast mõjutuste tulemise vastu. Seega on meie rahandussüsteem põhinev selle sama süsteemi kindlusel ning seotusel raha stabiilsusega. Devalveerimine on aga juba iseenesest on raha stabiilsuse kõigutamine, nii et selle teostamine tundub juba sellepärast mõttetu
• Teiseks keskpanga kaudu automaatseks likviidsuse tagamise vahendiks on kohustuslikud reservid. • Võib juhtuda, et välisšokkide mõju pangandussüsteemile on nii tugev, et pankadel ei õnnestu likviidsuskriisi vältida - vajalik ”viimase instantsi laenaja” roll • Vajadust viimase instantsi laenaja abi järele võib vähendada adekvaatsete prudentsusnõuete kehtestamise ja asjakohase finantssektori järelevalve rakendamise teel Valuutakomitee kestus • Valuutakomiteed võib püsivaks vahetuskursisüsteemiks pidada riikides, millele on kaubanduse edendamise ja muudel põhjustel kasulik kuuluda ühtse valuuta piirkonda • Valuutakomiteest loobumise ajastatus sõltub eelkõige põhjustest, mis viisid valuutakomitee süsteemi kehtestamisele Eesti välisaktivad ja EP kohustused Seos maksebilansiga • Positiivse üldbilansi korral ületavad riiki saabunud rahavood sealt väljaläinud rahavoogusid.
Raha stabiilsusena käsitatakse enamasti hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni. Riigi keskpanga majanduspoliitiline ülesanne on madala inflatsioonitaseme hoidmine. Keskpank reguleerib raha pakkumist või raha hinda ehk intresse. Rahapoliitika soodustab riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse( kui intressid on madalad võetakse rohkem laenu). Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil. Valuutakomiteed iseloomustab kolm tunnust: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on fikseeritud euroga. 2. kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. 3. valuuta on täielikult konventeeritud. Seda on võimalik vahetada. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut
keskpank range rahapoliitikaga (intressimäära tõstes ja rahamassi kasvu aeglustades) protsessi juhtida. Kuna inflatsioonimäära siht seatakse tavaliselt lähemateks aastateks, on selle tegelikku arengut suhteliselt keeruline hinnata ja keskpank võib ka vigu teha. Paljudel riikidel toimib rahapoliitika lähtuvalt vahetuskursieesmärgist. Sellesse gruppi kuuluvad fikseeritud vahetuskursiga riigid (ka valuutakomiteed, mis on fikseeritud kursi rangem vorm), vahetuskursikoridore või perioodilist devalveerimist kasutavad riigid ja kõige rangemaks vahetuskursieesmärgiks on mingi teise valuuta täielik käibelevõtmine (dollariseerumine või euroiseerumine). Valitsustel on tavaliselt alati raha pigem puudu kui üle ja kuna keskpank on sularaha eksklusiivne pakkuja, siis võib tekkida kiusatus panna rahatrükkimise masin valitsuse eelarve puudujääke katma.