riikide vahel. Selle toote hinda on kerge võrrelda kuna antud toode on nii laialdaselt maailmas levinud. Päris maailmas pole aga lugu kuidagi nii kerge. On palju kulusid, mis tulevad veel lisaks kui hindu võrrelda otse, nendeks võivad olla transpordikulud ja ka näiteks kaubandusbarjäärid. Põhiline idee on aga see, et kui nominaalsed vahetuskursid hajuvad, siis eri riikide valuutad seisavad silmitsi survega oma kurssi muuta. Üle väärtustatud valuutadel on surve odavneda, ala väärtustatud valuutade jaoks on surve aga kallineda. Olukord läheb veelgi keerulisemaks, kui tulevad mängu valitsuste poliitikad, mis võivad kahjustada normaalset vahetuskursside tasakaalustatust. Valitsuste poliitikad ning nende mõju kurssidele on ka sageli põhjus miks kauplemiste puhul tekivad vaidlused. Majandusteadlased ning seadusandjad on rohkem huvitatud kasutatavast reaalsest vahetuskursist, mida mõõdetake valuuta üldisema joondumise puhul maailmas.
Seda nimetatakse ostujõu pariteediks teooriaks (purchasing power parity, PPP). Teine näitab, kuidas riikide intressimäärade erinevused on seotud oodatavate muutustega valuutakurssides. Seost nimetatakse rahvusvaheliseks Fisheri efektiks (The International Fisher Effect, IFE). Fisheri efekti järeldus: inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades. Nominaalne intressimäär võrdub reaalse intressimääraga plus oodatav inflatsioonimäära muutus. Kõrgema inflatsiooniga valuutadel peab olema kõrgem nominaalne intressimäär. Kuid arvatakse, et kõrgema nominaalse intressimääradega riikides kipub olema ka suhteliselt kõrgem reaalne intressimäär. Näide 9 Oletame, et Suurbritannias on inflatsioon 4% ja USA-s 1%. Siis ei tohiks USA nominaalsed intressimäärad olla Suurbritannia omadest madalamad kui 2,97% (0,040,01)/(1+0,01). Juhul, kui see pole nii ja vahe on väiksem, kapital hakkab liikuma USA-sse ja vastupidi, kuni olukord tasakaalustub.
UK valitsus SA Act/Act Eurobondid* A Act/Act Eurobondid** A 30/360 Eesti A 30/360 *Võeti kasutusele peale üleminekut Eurole ** Oli kasutusel enne Eurot. Mõningaid bonde ei muudetud © Robert Kitt Võlakirjaarvutuse meelespea · Rahaturul on erinevatel valuutadel erinev kogumisbaas GBP ja EUR intress ei ole samad, kuigi intressimäärad võivad olla · Ainult tootluse järgi ei saa võlakirja osta peab teadma, millise sagedusega liitintressi kasutatakse · Kogunenud intressi arvutamisel on oluline millist kogumisfaktorit kasutatakse © Robert Kitt
1948 ÜRO inimõiguste deklaratsioon (Fj. lk.47) rahvusvahelise majanduskoostöö edendamiseks ja sõjajärgse kriisi vältimiseks peeti 1944.a. Bretton- Woodsis Ühinenud Rahvaste rahandusalane konverents, kus pandi alus maailma uuele majanduskorraldusele, mis tugines kindlatele valuutavahetuskurssidele ilma kullastandardi taaskehtestamiseta. (Bretton-Woodsi süsteem toetus kullale ja dollarile, s.t. et kullale kehtestati kindel hind dollarites ja teistel valuutadel oli kindel hind dollarites. Seeläbi muutus dollar maailmarahaks. BW süsteemi tagamiseks moodustati Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank (IBRD). NSVL sellega ei ühinenud.1960-aastatel hakkas BW süsteem kõikuma. Põhjused: kulla turuhind tõusis üle ametliku hinna, Vietnami sõja tõttu vähenesid USA kullavarud, de Gaulle'i ebasõbralik tegevus - vahetas USA dollareid regulaarselt kulla vastu, et panna alus tugevale frangile. - 1971.a
annaabi.ee 
