välismaailmast.Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumise puutuv,vahendades mitmesuguste ärrituse vastuvõttu.Motoorne allsüsvälisärritusele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatilinenärvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem.Sümpaatiline osa on reguleerijana aktiivne organsimi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu (näit treening, emotsionaalsed seisundid viha, rõõm, valuseisund jne) .Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavarude taastumise perioodil.Nimetatud närvisüsteemi osade üheaegsel aktiveerumisel arvatakse toimivat organismi iseregulatsioon, vastvalt organite vajadustele ja võimalustele. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis. Retseptorid võivad olla
vereringe-, endokriin- ja suguelundeid. Autonoomse närvisüsteemi osad on arvukad närvipõimikud arterite ümber ja elundite seintes ning läheduses. Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatiline osa on reguleerijana aktiivne organsimi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu (näiteks treening, emotsionaalsed seisundid viha, rõõm, valuseisund jne) Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavarude taastumise perioodil. Nimetatud närvisüsteemi osade üheaegsel aktiveerumisel arvatakse toimivat organismi iseregulatsioon, vastvalt organite vajadustele ja võimalustele. KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4rvis%C3%BCsteem · www.ebu.ee/esitlus/NS.ppt · http://et.wikipedia.org/wiki/Autonoomne_n%C3%A4rvis%C3%BCsteem · http://www.miksike
negatiivset või kaastunnet tekitavat. 4. Võrdle omavahel autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise ja parasümpaatilise haru peamisi ülesandeid. Milliseid kehalisi muutusi kumbki haru esile kutsub? Autonoomne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenud energiakulu (emotsionaalsed seisundid – viha, rõõm, valuseisund jne). Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi- või ohusituatsioonis, mis kiirendab südametööd, ahendab veresooni, tõstab vererõhku, aeglustab seedeelundkonna tööd jne. Nt kehaline treening – lihased tõmbuvad pingule, süda hakkab puperdama ning hingamine kiireneb. Prasümpaatiline närvisüsteem teeb vastupidist tööd. Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavardue taastumise perooodil. Närvisüsteem taastab
homunkulitest, kes samuti võivad tunda valu.) 4) Iga Tõenäosusliku Automaadi Kirjelduse kohta leidub sensoorsete sisendite alamhulk nii, et sellise kirjeldusega organismil on valus siis ja ainult siis, kui mõned tema sensoorsed sisendid kuuluvad sellesse alamhulka. Koguseisund. Masinatabeli seisundid on süsteemi koguseisundid. Nii on igal ajahetkel süsteem vaid ühes funktsionaalses seisundis. Putnam: “valu või valuseisund on organismi kui terviku funktsionaalne seisund.” Hiljem on funktsionalistid lähtunud pigem individuaalsetest siseseisunditest, mida kirjeldatakse funktsionaalselt (sisendi, väljundi ning üksteise kaudu). Nii saab igal ajahetkel olla süsteemil palju funktsionaalseid seisundeid. Funktsionaalseid seisundeid käsitletakse seisunditena, mis vahendavad organismi sisendit ja väljundit ja neid seisundeid mõistetakse kui sümbolilisi esitusi, millega toimuvad arvutusprotsessid. 2