Seetõttu erineb minu liivvorm malm valandi omast. Erinevalt malmvalandist on mul vaja kompensaatorit(valupead), mis on vajalikud terase suure kahanemise (1,8%) kompenseerimiseks ja kahanemistühikute vältimiseks. Terasvaluvormil räbupüüdel puudub. Kompensaatorid asetasin mudeli kõrgeimasse kohta ja võimalikult kaugele toitekanalist ja nagu eelnevalt mainitud asub läbivavas kärn. Peale püstkanali valmistamist on mõtekas tema ülemisse otsa valamise hõlbustamiseks teha valulehter. Joonis 3 Vormi eksiis 1. ja 2. Vormikastid 3. Vormisegu 4. Püstkanal 5. Kärn 6. Vormi eraldustasand 7. Tõusukanal 8. Kompensaator (valupea) 9. Toitekanal 10. Valulehter 4. Antud valuprotsessi iseloomustus Valandite täpsus ja pinnakaredus oleneb suuresti vormi valmistaja oskustest, kui vorm pole piisavalt kõvasti kokkusurutud, siis võib vorm kokkuvajuda ning mudeli jäljendi pindadele mustuse jätmine põhjustab halva pinnakareduse
7.Ventilatsioonikanalite asetamine, et suurendada gaasiläbilaskvust 8.Vormi ümberpööramine 9.Eralduspinna silumine ja kuiva liivaga katmine 10.Ülemise vormkasti asetamine, fikseerimine. Räbupüüdli asetamine, mudeli puuderdamine grafiidiga. 11.Püstkanali mudeli asetamine, ülemine vormkast täidetakse täiteseguga 12.Segu tihendamine äärelt keskosa poole 13.Üleliigse vormisegu eemaldamine 14.Püstkanali juurde lõigatakse valulehter, ventilatsioonikanalite paigutamine, püstkanalite ja tõusukanali mudelite eemaldamine 15.Sulametalli valamine vormi 16.Jahutamine 17.Metalli eemaldamine vormist
et saada kasti peale horisontaalne pind. Gaasiläbilaskvuse parandamiseks torgata nõelaga segusse ventilatsioonikanalid, mis ei tohi ulatuda mudelini. Pöörata vorm ümber, siluda kahe vormi eralduspinda ning katta see kuiva liivaga. Nüüd asetada alumisele vormkastile ülemine ning fikseerida juhtvarrastega. Paigutada õigele kohale räbupüüdel, tõusukanal ning püstkanal. Seejärel täita ning tihendada vorm seguga. Püstkanali juurde lõigata valulehter, torgata nõelaga ka sellesse vormipoolde ventilatsioonikanalid ning võtta välja püstkanali, tõusukanali ning räbupüüdli mudelid. Seejärel lõigata alumisse vormipoolde toitekanal, ni- isutada vormisegu mudeli ümber ja eemaldada mudel vormist. Vajadusel korrigeerida mudeli eemaldamisel tekkinud kahjustusi vormis. 3. Valamine Valamiseks tuleb vorm kokku panna ning fikseerida varrastega. Valamisel jälgida, et püstkanal oleks kogu valamise ajal ühtlaselt täidetud
2 10 7 3 11 1 6 5 1 vormisegu; 2, 3 vormkastid; 4 tõusukanal; 5 ventilatsioonikanalid; 6 kärn; 7 vormi eraldustasand; 8 valulehter; 9 püstkanal; 10 räbupüüdel; 11 toitekanal Joonis 4. Liivvaluvorm koos valukanalite süsteemiga Valuviiside võrdlus 1. Kordkasutusega vormid Liivvormvalu Eelised · Suurte mõõtmetega valandid · Odavad seadmed, tööjõud · Tootmispartii suurus piiramatu Puudused · Ei saa valmistada väga väikeseid ja keerulise konfiguratsiooniga valandeid
Mudelid valmistatakse metallist, alumiiniumist, puidust. Valandi siseõõnsus kujundatakse vormi asetatava kärni abil. Kärn valmistatakse nagu liivvormgi liiva ja sideaine (savi, polümeervaik) segust spetsiaalses rakises kärnkastis. Mudel on varustatud kärnmärkidega, mis kujundavad vormis toetuspinna kärnile. Kärn on kärnmärgi võrra pikem. Tähtsaks valuvormi osaks valukanalite süsteem, mis tagab metalli juhtimise vormiõõnsusesse ja kvaliteetse valandi saamise. Põhiosad on valulehter, püstkanal, räbupüüdja Metallide valuomadused Vedelmetalli valuomadusi hinnatakse vedelvoolavusega, valukahanemisega, samuti kalduvusega gaasitühikute tekkimiseks. Vedelvoolavus on sulami omadus vedelas olekus täita valuvorm. See omadus on eriti oluline Martin Raba õhukeseseinaliste valandite tootmisel. Rauasulamitest on parim vedelvoolavus malmidel. Valukahanemine on valusulamite omadus vedelast olekust tardudes ja ümbritseva keskkonna
vormiõõnsusesse ja kvaliteetse valandi saamise. Põhiosad on valulehter, püstkanal, räbu- püüdja, toitekanal (toitekanalid). Kvaliteetse, ilma valutühikute ja -poorsuseta valandi saamiseks kasutatakse valupead (kompensaatorit). Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse
Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismetallide tootmist 1. Valulehter; 2. Püstkanal; 3. Räbupüüdel; 4. ( Cu, Al, Mg, Ti) Toitekanal; 5. Valupea Põhilised protsessid: 1. Pürometallurgia; 2. 6. Valukalle; 7. Vormi õõs; Kärn; Kärnmärk Hüdrometallurgia; 3. Elektrometallurgia; 7. Lahutustasand; 8. Alumine- ja ülemine 4. Pulbermetallurgia vormipool 2) Kõrgahi
2. Ülemise vormikasti täitmine ja tihendamine 3. Vormi kanalisüsteemide sisselõikamine. Valuvorm (casting mould) koosneb ülemisest ja alumisest poolest mida valmistatakse vormisegu tihendamise teel vormikastides ja jäljendi võtmisega mudelilt. Valandi sisepindade kujundamiseks kasutatakse kärna (core), mis fikseeritakse kärnamärkidega (core prints). Oluliseks valuvormi komponendiks on valukanalite süsteem mille osadeks on: Valulehter Püstkanal koos laiendiga Räbupüüdur Toitekanalid ja tõusukanalid Lisaks, et saada kvaliteetset tulemus on vaja: Kompensaatorit Ventilatsioonikanaleid Mudel valmistatakse puidust, metallist (Al), plastist ja need jagunevad: Tervikmudel (lihtne valmistada, kuid vormi keeruline teha) Poolitatavmudel (keerukad detailed) Mudelplaat (koosneb valandimudelist ja valukanalite süsteemist)
Puuduseks halb pinnakvaliteet ja metallikadu. Soesurvetöötlus- toimub tingimustes, kus tugevnemisega kaasnevad taastumisprotsessid ei jõua suhteliselt temperatuuride tõttu lõpuni minna. Rekristalliseerumine toimub osaliselt või ei toimu üldse. Deformeerimis kiirus võib olla küllalt suur. Kasutatakse selleks, et vähendada deformeerimiseks vajalikke jõude ja parandada toote täpsust ja pinnakvaliteeti. 6. Valulehter e valukauss- valukanalite süsteemi põhiosa, püstkanali abil juhitakse läbi valukausi sulametall valukanalite süsteemi teiste osadeni. 7. Kokillvalu pressimisaeg- ühest kokillist võib teha kuni 1000 teras-, kuni 10 000 malm- ja kuni 250 000 alumiiniumvalandit. 8. Survevalu, miks ei saa valada terast ja malmi?Kuna survevalul on väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga metallist valandite tootmisel. 9. MIG/MAG ja käsikaarkeevituse erinevus
kärnile. Kärn on kärnmärgi võrra pikem. pinnakvaliteet, valandit on Tähtsaks valuvormi osaks kerge vormist eemaldada, kulub vähe vormisegu. valukanalite süsteem, mis tagab metalli juhtimise vormiõõnsusesse ja kvaliteetse valandi saamise. Põhiosad on valulehter, püstkanal, räbu- püüdja, toitekanal (toitekanalid). Kvaliteetse, ilma valutühikute ja -poorsuseta valandi saamiseks kasutatakse valupead (kompensaatorit). Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale – vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis.Valuvormid täidetakse valukoppade abil. Sellele järgneb valandi tardumine ja ettenähtud 31
kärni abil. Kärn valmistatakse nagu liivvormgi liiva ja sideaine (savi, polümeervaik) segust spetsiaalses rakises kärnkastis. Mudel on varustatud kärnmärkidega, mis kujundavad vormis toetuspinna kärnile. Kärn on kärnmärgi võrra pikem. Tähtsaks valuvormi osaks valukanalite süsteem, mis tagab metalli juhtimise vormiõõnsusesse ja Sele 2.3. Liivvorm kvaliteetse valandi saamise. Põhi- osad on valulehter, püstkanal, räbu- 51 Pärast valu- vormist eemalda- mist tehakse va- landite järeltöötle- mine valukana- lite ja pinnadefek- tide eemaldamine, juga- või trummel- puhastus. Juga- Sele 2.4. Koorikvormi valmistamine puhastamisel töö- deldakse valandi- te pinda haavli- joaga. Trummel- damisel puhasta- Sele 2.4. Koorikvormi valmistamine
annaabi.ee 
