keemiliste ainete hulka. Substants P, katehhoolamiinid (noradrenaliin ja adrenaliin), somatostatiin ja gamma- aminovõihape on olulisimad ained, mis vahendavad impulsse notsitseptiivsüsteemis. Selles süsteemis vahendatakse impulsse närvikiude mööda seljaajju ja sealt peaaju kõrgematesse keskustesse. Mida rohkem on neid aineid kahjustava teguri toimel vabaneb, seda tugevam on valuimpulss ajule ja seda tugevamat valu me tunneme. Et inimene igast valust shokki ei saaks, on ka teine, valuimpulsside ajju jõudmist pidurdav süsteem. Antinotsitseptiivsüsteemis on mediaatoriteks serotoniin ja endogeensed opioidid endorfiinid ja enkefaliinid. Viimastel on tugev valuvaigistav toime ning nende retseptoriteks ajus on opioidreptsetorid. Samadele retseptoritele toimivad sellised tugevad valuvaigistavad ained nagu morfiin, heroiin ja oopium. Just seetõttu on näiteks krooniliste pea-, kaela- ja seljavalude puhul massaaz isegi tõhusam valuleevendaja kui leebemad valuvaigistavad tabletid. ..
Midasolaam X Metoheksitaal X köha, larüngo- ja bronhispasm Desfluraan X Naerugaas X iiveldus, pearinglus 8. Selgita, millised anesteesia liigid on olemas ja milles seisneb nende olemus? Lokaalanesteesia – tuimestus keha väiksel pinnal. Valutustamine. Nahk, limaskest. Regionaalanesteesia – valuimpulsside blokeering, teadvus säilib. üldanesteesia e narkoos – teadvusetus, valutustamine. Ajukoore väljalülitus. 9. Ketamiin võib esile kutsuda ... a) hallutsinatsioone ärkamisfaasis ja ebameeldivaid unenägusid b) maksakahjustust c) toonilis-kroonilisi krampe 10. Anestesioloogias operatsioonide eel atropiini manustatakse … a) näärmete sekretsiooni pärssimiseks b)vöötlihaste lõõgastamiseks 11. Milline väide on õige? Kokaiin ...
Unimodaalseid notsiseptoreid esineb inimesel harva. Histoloogiliselt on notsitseptorid vabad mittekorpuskulaarsed närvilõpmed. Notsiseptorite lokalisatsioon kudedes ja vahekord neid ümbritesevate struktuuridega on siiani peaaegu uurimata. Perifeerne sensitisatsioon ja aktivatsioon: Vabanevad rakkudest: histamiin, serotoniin, bradükiniin, prostaglandiinid, K ja H ioonid, leukotrieenid, noradrenaliin, närvikasvufaktor, tsütokiniinid. Notsitseptorid sensibiliseeruvad ja aktiveeruvad. Valuimpulsside perifeerne edastamine: · A kiud Müeliniseeritud, 2 5 m, 6 30 m/s ;hästi lokaliseeritud, terav valu. · C kiud Müeliniseerimata, 2 m, 0,5 2 m/s; halvasti lokaliseeritud, tuim valu -> seljaaju tagasarv. Seljaaju tagasarves II neuron, millest vabanevad neurotransmitterid: glutamaat, aspartaat, substants P, CGRP. Tsentraalne valu levik: · Seljaaju tagasarves II neuron · Spinotalaamiline trakt (STT) lateraalsel uuem - neo STT mediaalsel vanem ja aeglasem - paleo STT
verevoolu ja intensiivistab ainevahetust. Sellele kaasneb lihastoonuse langus, millega on seletatav ka lokaalse soojendamise valuvaigistav toime. Seepärast on soojusravi eriti tõhus siis, kui valu on peaasjalikult lihasspasmist põhjustatud. Ägeda radikuliidi korral võib aga intensiivne soojus hoopis valusid suurendada (Loogna, 1999). •külmaravi: kasutatakse ägedate valude korral eriti siis, kui valuga kaasneb lihasspasm. Kohalik jahutamine pärsib valuimpulsside ülekannet ning põhjustab pärast esialgset veresoonte ahenemist nende laienemise ja koe verevarustuse intensiivistumise. Pärast jahutamist on mõttekas teha venitusharjutusi, sest spasm vaibub ja lihaseid on võimalik venitada. See aga omakorda vähendab spasmi (Zupping, 1990). •Kõige enam on alaseljavalude korral kasutusel TENS. Transkutaanse elektrilise närvistimulatsiooni (TENS) toime seisneb analgeesias - mõjutades suuri müeliiniga kaetud
annaabi.ee 
