3.1.1 Profiilplekk Valin profiilpleki ristlõike vastavalt katusepleki tootja projekteerimisjuhendile. Profiilplekile mõjuvad normatiivsed m2 koormused: Lumekoormus (Tuulekoormus) Valides koormuseks ainult lumekoormuse leiame juhendi tabelist sobivaks profiilplekiks PP 113/0,6 (kaaluga 7,65 kg/m2). 3.1.2 Katuseroovi valik Katauseroovi sille on 10,2 m, samm on 4,25 m, katuseroovideks võivad olla terasest kergroovid (C, Z või profiil) või valtsprofiilid. Katuseroovi arvutusskeemiks sobib antud juhul 1-avaline arvutusskeem. Normatiivsed joonkoormused katuseroovtalale: Lumekoormus Pleki omakaal Roovtala omakaal Tuulekoormus Leides roovtala paindekandevõime, põikjõukandevõime ja läbipaine osutub sobivaks ristlõikeks näiteks IPE 240(S235) (kaaluga 30,7 kg/m ehk 6,67 kg/m2). Katuseplekk ja roov valitakse lähtudes koormuskombinatsioonist: lume- ja omakaalukoormus. Arvutuslik koormus roovile: Sisejõud roovis:
järgmistesse perioodidesse: · Romantiline etapp 19. saj 30.-50. aastad · Stiilipuhas etapp 19. saj 50.-70. aastad · Eklektiline etapp 19. saj lõpukümnendid Ehitustüübid: pangad, teatrid, koolid, haiglad, kaubamajad, raudteejaamad, tööstusehitised, valitsusasutused, sakraalehitised. Ehitusmaterjalid: raud, teras, betoon (sh sajandi lõpus raudbetoon), klaas, kivi (sh krohvimata maakivi). Ehitustehnika: paindtala, valtsprofiilid; uut tüüpi metallist ja klaasist kattetarindid, terastarindid. Ajastu ehitusmälestiste näiteid historitsismist: Inglise parlamendi hoone 1840-60, arh.Ch.Barry Pariisi Ooperiteater, 1861-75, arh. Ch.Garnier Juugendstiili tuntumaid mälestisi: Casa Mila Barcelonas, arh. A.Gaudi. Helsinki pearaudteejaam, arh. E.Saarinen. Laupa mõis, 1911-1913, arh. J.Rosenbaum 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Tootmistehnika intensiivne areng tõi endaga juba 19
9 c b a 2. Betoonitööd 7 2.1.4. VOODERRAKETIS 2.2 SARRUSETÖÖD ¾ EELPINGESTATUD VÕI PINGESTAMATA SARRUS 2.2.1. SARRUSE MATERJALID VARDAD Ø6-90 MM TRAAT Ø3 -8MM JA TRAADIST POOLTOOTED PINGSARRUS VALTSPROFIILID 2. Betoonitööd 8 SARRUSE LIIGID SARRUSTERAS Väliste tunnuste järgi võib raudbetoonkonstruktsioonide püstitamisel kasutatav sarrusteras sõltuvalt valmistustehnoloogiast olla: • kuumvaltsitud sarrusteras (vardad, valtstraat); • külmtõmmatud traat. sõltuvalt toote kujust :
I. Steindl – Parlamendihoone Budapestis, 1885–1904 F. Schmidt – Viini raekoda, 1872–83 G. Sacconi – Vittorio Emmanuele II mälestusmärk Roomas, 1885 Ehitustüübid: pangad, teatrid, koolid, haiglad, kaubamajad, raudteejaamad, tööstusehitised, valitsusasutused,sakraalehitised. Ehitusmaterjalid: raud, teras, betoon (sh saj lõpus raudbetoon), klaas, kivi, (sh krohvimata maakivi). Ehitustehnika: paindtala, valtsprofiilid; uut tüüpi metallist ja klaasist kattetarindid, terastarindid. Historitsistliku arhitektuuri tekkimine ja kujunemine toimus ajastu ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste foonil. Pärast Waterloo lahingus saadud kaotust tuhmus Napoleoni edukate vallutussõdade taustal esile kerkinud ampiirstiil. Selle asemele astunud romantiline maailmanägemus tõstis esile teistsugused väärtused. Romantismiga kaasnenud historitsismi tekkimist on enim mõjutanud järgmised asjaolud:
h/b > 1.2 zz b a0 yy b a Valtsprofiilid 40 mm < tf 100 zz c a h y y
S 420 yy a a0 h/b > 1,2 tf 40 mm zz b a0 Valtsprofiilid yy b a 40 mm < tf 100 zz c a yy b a tf 100 mm
annaabi.ee 
