Katuste kandetarindid Katuste läbiviigud Joonis 2.8 Peamised lekkekohad katuste läbiviikude juures: Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes antennikinnitused, katuseluugid, korstnad. Katuste kattetarindid Katuste kattetarindid ● Uuritud hoonete katused olid kaetud põhiliselt valtsplekk-kattega (eluiga hooldusega ~60 aastat). ● Plekk-kate oli peamine kattematerjal puitkorterelamute ehitamisel ja see sobis selleks hästi ka katuse madala kalde tõttu. ● Vähemal määral oli uuritud elamute katused kaetud katusekividega või asbesttsementplaatidega (eterniit, eluiga hooldusega ~40 aastat). ● Eterniit oli pealmine katuskate, mida oli kasutatud katuse vahetamisel 20. sajandi teisel poolel. Sageli paigaldati
· Ei riku hoone fassaadi, kuna ei ole kujunduslikus mõttes pretensioonikas detail · On nägusaks sisekujunduselemendiks · Annavad ruumi rohkem valgust kui traditsioonilised uukaknad, on viimastets hõlpsamini paigaldatavad ja soodsama hinnaga · Õigele kõrgusele paigaldatuna tagavad suurepärase väljavaate 8 Kasutusalad Katuseaknad sobivad mis tahes katusesse: valtsplekk-, profiilplekk-, betoon-, savi- ja kiltkivi-, roo-, pilpa-, laastu-,ruberoid, sindel- või eterniitkatusesse. Ruumide korralikuks valgustamiseks peaks akende pind olema 7-10% põrandapinnast. Põrandapinna iga 10 ruutmeetri kohta peaks olema üks keskmise suurusega katuseaken. Katusekalle peaks olema vähemalt 15 kraadi. Praktika on aga näidanud, et vettpidava lõpptulemuse saab ka 10 kraadi kalde korral, samuti on võimalik katuseakent paigaldada täiesti vertikaalsesse seina
· Ei riku hoone fassaadi, kuna ei ole kujunduslikus mõttes pretensioonikas detail · On nägusaks sisekujunduselemendiks · Annavad ruumi rohkem valgust kui traditsioonilised uukaknad, on viimastets hõlpsamini paigaldatavad ja soodsama hinnaga · Õigele kõrgusele paigaldatuna tagavad suurepärase väljavaate 8 Kasutusalad Katuseaknad sobivad mis tahes katusesse: valtsplekk-, profiilplekk-, betoon-, savi- ja kiltkivi-, roo-, pilpa-, laastu-,ruberoid, sindel- või eterniitkatusesse. Ruumide korralikuks valgustamiseks peaks akende pind olema 7-10% põrandapinnast. Põrandapinna iga 10 ruutmeetri kohta peaks olema üks keskmise suurusega katuseaken. Katusekalle peaks olema vähemalt 15 kraadi. Praktika on aga näidanud, et vettpidava lõpptulemuse saab ka 10 kraadi kalde korral, samuti on võimalik katuseakent paigaldada täiesti vertikaalsesse seina
ankurdatakse metalankrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda 64. Palkseinte iseloomustus ja kuidas seotakse palgid seinas?(joonis) Palkseinad jagunevad: Püstpalkseinad - harvakasutatav Rõhtpalkseinad * enamkasutatav 65. Kuidas ehitatakse puitseina karkassid? 66. Millised on seinte soojustamise põhimõtted ja kuidas seda tehakse?(joonis) 73) Milline on plekkkatuse konstruktsioon. 1. Plekk-kate (valtsplekk või profiilplekk) 2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis, profiilpleki puhul roovlauad või latid) 3. Tuulutuspilu; sarika kohal vaheliist. 4. Aluskate. 5. Sarikad. 74. Milline on soojustatud profiilplekist katuse ehitus? a) Kihid: 1.Katusekate. 2.Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplat 100 mm. 3.Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm. 4.Kandetarind profiilplekk. b) Kihid: 1. Katusekate 2. Jäik mineraalvillplaat (139 kg/m3) 20 mm
Jõukamatele majadele hakati alates 19. sajandi lõpust tegema ka plekk-katuseid. Tallinnas keelati juba 19. sajandi lõpus laudkatused, kuid jätkuvalt lubati kasutada katusepappi. Hiljem, 1930. aastate lõpul, keelati kõigis linnades kasutada kergestisüttivaid kattematerjale, nagu õlg, roog, pilbas ja laast sootuks (RT 43 – 1937, art. 386) ja katused pidid olema kaetud mittesüttiva materjaliga (RT 59 – 1932, art. 495). Uuritud hoonete katused olid kaetud põhiliselt valtsplekk-kattega (eluiga hooldusega ~60 aastat). Plekk-kate oli peamine kattematerjal puitkorterelamute ehitamisel ja see sobis selleks hästi ka katuse madala kalde tõttu. Vähemal määral oli uuritud elamute katused kaetud katusekividega või asbesttsementplaatidega (eterniit, eluiga hooldusega ~40 aastat). Eterniit oli pealmine katuskate, mida oli kasutatud katuse vahetamisel 20. sajandi teisel poolel. Sageli paigaldati eterniitplaadid otse vanale katuseplekile. Nüüdseks
annaabi.ee 
