lähendatatakse valtse teineteisele. Sordimetalli valtsitakse vagudega valtside vahel ja mingi valtstoote (kuuskant, rööbas, I-tala jms.) saamiseks tuleb samuti kasutada mitut läbimit. Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse (sele 2.9a) paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsiava. Saadava pooltoote ekstruusise ristlõige on ühesugune matriitsi ava ristlõikega. Ekstrudeerimisel on toorikuks valuplokk või valtsmetallist väljalõigatud toorik. Ekstrudeeritakse tavaliselt mitterauasulameid (Al-, Mg, Cu-sulamid), harvem teraseid. Toodetakse nii lihtsa kui ka väga keerulise ristlõikega profiile, samuti torusid. Tehnoloogiliste iseärasuste tõttu saab toota profiile, mida valtsimisega toota ei ole võimalik, näiteks nelikant- või ovaalse ristlõikega torusid. Ekstrudeerimise eelisteks valtsimisega võrreldes on suurte deformatsiooniastmete
Toormalmi kasutatakse TERASE TOOTMISEL. 6. Kuidas jagatakse teraseid? Jagatakse 3 gruppi: a) GARANTEERITUD MEHHAANILISED OMADUSED. b) GARANTEERITUD KEEMILISED OMADUSED c) GUPIL ON MÕLEMAD OMADUSED. 7. Mis on legeerimine? Legeerimine on vääristatud mõne teise metalliga, mis muudab terase veel tugevamaks. 8. Mida annab metallile vase lisamine? Vase lisamine SUURENDAB KORROSIOONI KINDLUST. 9. Mida näitab mark? 10. Millised on valtsmetallist tooted? Ümarteras üle 5mm, latt-teras, ruutteras, torud nelikant ja ümartorud. 11. Nimetada tõmmatud tooted? Põhiliselt traadid, ümarteras. 12. Millised on valatud metallist tooted? Terasradiaatorid 13. Nimetada metallist peenmaterjale? Naelad, kruvid, mutrid, poldid, lukud, riivid jne. 14. Kus kasutatakse ehituses sarrusterast? Kahe korruselise vahelises seinas. 15. Korrosiooni eest kaitsmise abinõud?
traadi otsast. Kaitsegaasi järelvool 0-15 sekundit Plasmakeevitus -Läbistaval keevitusel saab keevitada ilma õhupiluta detailide vahel kuni 8- 20mm paksust plaati. Mehhaniseeritud keevitus. 18. alumiiniumsulamite survetöötlemine: Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsiava. Saadava pooltoote ekstruusise ristlõige on ühesugune matriitsi ava ristlõikega. Toorikuks valuplokk või valtsmetallist väljalõigatud toorik. Valtsimine- survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele, Al survetöötlusprotsessides moodustab ligi 50% valtsimine. Tõmbamine- on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline toode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma. Tõmbamisel on võimalikud deformatsioonid piiratud tõmbesilmast väljaulatuva profiili tugevusega ( tõmmatakse külmalt),
pindade vahel suur hõõrdumine, mistõttu tera kuumeneb tugevasti, eriti terase töötlemisel. Sellepärast soovitatakse mahalõikamisel lõikekohta ohtralt jahutada mineraalõliga või vedelikuga ,,Akvol 2". Tehnoloogilise protsessi elemendid. Toorik. Toorikuid valmistatakse valutsehhides (valu), sepatsehhides (sepised) ja ettevalmistustsehhides (lõigatakse valtsmetallist) Nende valmistusviis sõltub detaili iseärasustest ja tooriku tootmisviisist. Tehnoloogiline protsess. Detailide valmistamisel toimub silindrilise välispinna, otspindade, astmete ja soonte treimine ning mahalõikamine kindlas järjekorras. Treiterad kinnitatakse terahoidikusse nende kasutamise järjekorras ja viiakse lõikeasendisse hoidiku pööramisega. Treiterade kinnitamist terahoidikusse kindlas järjekorras nimetatakse terahoidiku seadistamiseks.
numbriga 0, näiteks HS 18-0-1 on 18%W, puudub Mo (0), 1% V ja puudub Co. 7 TERASE TERMOTÖÖTLUSE OLEMUS JA PÕHIVIISID Termotöötluse eesmärgiks on metallide ja sulamite omaduste muutmine struktuuri muutmise teel. Enamasti tehakse termotöötlust detailide või tööriistade valmistamisprotsessi lõppoperatsioonina, et anda neile vajalikke mehaanilisi või talitlusomadusi. Eeloperatsioonina kasutatakse termotöötlust materjali tehnoloogiliste omaduste parendamiseks, nt valtsmetallist valmistatavate detailide lõigatavuse parendamiseks. Kasutatakse ka termilist vahetöötlust, näiteks kalestumise kaotamiseks pärast külmsurvetöötlust või lõplikuks termotöötluseks vajaliku lähtestruktuuri saamiseks. Struktuuri muutmiseks detaile kuumutatakse vajaliku temperatuurini, seisutatakse kuni toimuvad vajalikud struktuurimuutused ja jahutatakse teatava kiirusega. Seega termotöötluse tulemus on määratav ja kontrollitav kahe suurusega – aja ja temperatuuriga.
9a) vasaraid, suruõhuvasaraid ning hõõrd- e. friktsioon- paigutatud toorik surutakse templi abil läbi vasaraid (sele 2.10b). matriitsiava. Saadava pooltoote ekstruusise Auruvasarate (sele 2.10a) vasarapea tõste- ristlõige on ühesugune matriitsi ava ristlõikega. takse ja langemisel kiirendatakse auruga. Hõõrd- Ekstrudeerimisel on toorikuks valuplokk või vasaratel (sele 2.10b) on vasarpea külge kinnitatud valtsmetallist väljalõigatud toorik. Ekstrudeeritakse tugevast puidust laud, mille vahendusel rullid tavaliselt mitterauasulameid (Al-, Mg, Cu-sulamid), tõstavad vasarapea hõõrdejõu abil soovitud kõrgu- harvem teraseid. Toodetakse nii lihtsa kui ka väga seni. Sobiv vasar valitakse langevate osade massi keerulise ristlõikega profiile, samuti torusid. või löögienergia järgi.
annaabi.ee 
