Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: ..... Ülesanne: 1. Esitada protsessi skeem koos vajalike tähistega 2. Arvutada protsessi iseloomustavad parameetrid: 2.2 Arvutada maksimaalne absoluutne õhenemine hmax (mm) 2.3 Arvutada maksimaalne haardenurk max (°) 2.4 Arvutada valtsimiseks vajalik võimsus P (kw) 3. Vastata lisaküsimustele Andmed: Variant n, [p/min] p, [MPa] H1, [mm] B1, [mm] a D, [m] f 43 45 50 115 300 0,25 0,8 0,25 n - valtside pöörlemiskiirus, p/min; P - valtsi ja tooriku vaheline survejõud, MPa; H1 - tooriku algkõrgus, mm; B1 - tooriku alglaius, mm; a - laienemistegur; D - valtside läbimõõt, m;
Valtsimine Taavi Leinasaar AA-13 sisukord • mis on valtsimine ? • Kuum valtsimine. • juhtme valtsimine. • Valtsimispingid. Mis on valtsimine? • Kolme rulliga lehtmetalli painutusmasin (valtsid) • Valtsimiseks nimetatakse plekkdetailide ühendamist nende servade vaheliti painutamise teel. Seda ühendusviisi kasutatakse katuste, vihmaveetorude, plekknõude jm. esemete valmistamisel. Kuum valtsimine • Kuumvaltsimisel muudetakse terase mõõtu, kuju ja metallurgilisi omadusi, rakendades kuumutatud metallile (mille temperatuur on vahemikus 1050 kuni 1300 Co) korduvalt survet elektril töötavate valtside vahel. Kuumvaltsimiseks sisestatav teras on
h r Antud on ahju läbimõõt d = 0,7 m; kõrgus h = 1,3 m. Leiame raudahju külgpindala Sk. Külgpindala Sk = 2rh = dh; Sk = . 0,7 . 1,3 = 0,91 ~0 2,86 (m2); Vastus: Silindrikujulise raudahju külgpindala on 2,86 m 2. 5. On tarvis valmistada plekist silindrikujuline nõu (ilma kaaneta). Nõu läbimõõt peab olema 24 cm ja kõrgus 35 cm. Kui palju plekki kulub selle nõu valmistamiseks, kui pleki kulu valtsimiseks mitte arvestada? Vastus anda täisarvudes. Lahendus: Joonistame silindrikujulise nõu (ima kaaneta). h r Antud on nõu läbimõõt d = 24 cm; raadius seega r = 12 cm; kõrgus h = 35 cm. Leiame plekknõu täispindala St, arvestades, et kaant ei ole. Täispindala St = Sp + Sk = r2 + 2rh; St = . 122 + 2 . 12 . 35 = 984 ~ 3090 (cm2). Vastus: Silindrikujulise plekknõu valmistamiseks kulub 3090 cm 2 plekki
Esmakordselt tegi seda kveeker Abraham Darby (1709), aga jäi tähelepanuta. Tegelikult tähendas see tagasipöördumatut üleminekut agraarmajanduselt kivisöel põhinevale majandusele. Esikohal mitte enam toiduainete, vaid energia tootmine, olles sisuliselt siirdumine geotehnikalt paleotehnikale. Suurelt osalt leidsid otsustavad muu- tused aset esialgu ainult Inglismaal. Edusamme tegi ka Rootsi, kus Polhammer (1661-1751) konstrueeris seadmeid metalli lõikamiseks ja valtsimiseks. Üleminek kivisöel rajanevale majandusele muutis Põhja- ja Lõuna-Inglismaa jõudude vahekorda ning etendas tähtsat osa Sotimaa tõusus esmajärguliseks tööstuslikuks ja intellektuaalseks jõuks. Sealne vaesus koos kõrge haridustaseme ja puritaanlike tavadega muutus eeliseks. Prantsusmaa käis vanu radu. Masinaid ei kasutatud, erandiks ainult kuningalossi veevärk. Suur osa sealsete natuurfilosoofide jõupingutustest oli suunatud olemasolevate institutsioonide kritiseerimisele,
külmtöödeldud terast ei tohi (välja arvatud erandjuhtudel) keevitada. Külmtöötlus on näiteks o traadi ja varraste tootmine külmtõmbamise teel; o lehtterase ja pleki külmvaltsimine teel. Termiline töötlemine Termiline töötlemine toimib tegelikkuses juba valtsimise käigus; terase omadused sõltuvad oluliselt valtsimise aegsest t0-st, selle lõpu-t0-st ja jahtumise kiirusest. Seda kasutatakse praktikas ära. Teatud erireiimiga valtsimist nimetatakse normaliseerivaks valtsimiseks. o Normaliseerimine toimub vähese süsinikusisaldusega terastel ~ 900 0C juures; jahtumine toimub vabalt, õhu käes. Saadakse peenteraline struktuur, tugevus ja löögisitkus tõuseb. o Noolutamine toimub tavaliselt pärast karastamist - t0 tõstet. ~ 500 - 680 0C ja jahutatakse aeglaselt. Noolutamine vähendab karastastamisel tekkivat haprust. o Karastamisel t0 tõstetakse ~ 800 0C -i ja jahutatakse kiiresti vees või õlis või ka õhus, sõlt. koostisest.
annaabi.ee 
