ETTEKANNE 7-B klass GEORG ROOSALO Leelo Tungal on kirjutatud Edgar Valteri 75. sünnipäevaks 2004. aasta septembris luuletusi, millel väga täpselt iseloomustas teda. Esitan lõigu sellest: Muinaslood on imelised – neis on peidus naer ja nutt... Mõni inimene ise ongi nagu muinasjutt… 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 2 21. 09. 1929 – 4.03. 2006 lastekirjanik, raamatukunstnik, karikaturist 18.05
Edgar Valter Autor: Taniel Lukomets Konguta kool 6 klass sissejuhatus ● Info Edgar Valteri kohta. ● Kokkuvõte. Info Edgar Valteri kohta. ● Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. ● Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. ● Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ● Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. Info Edgar Valteri kohta ● Edgar Valter on illustreerinud 250 raamatut. ● Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud,
Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibriseid, plakateid jm. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250
Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. 3 II Elutöö Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust,õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist,
Edgar Valter Koostanud : Egon Meigas Klass : 8a. Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Edgar Valteri elulugu, näitused, lemmiktöö analüüs ja arvamus Edgar Valter sündis 21. Septembril 1929 Tallinnas ja suri 4. Märtsil 2006 Tartus ning ta maeti Metsakalmistule.Õppis Tallinnas, töötas mitmes ametis ja töö kõrvalt õppis ise kunsti. 1950. aastast vabakutseline kunstnik. Viimased poolteist aastakümmet elas Edgar Valter Võrumaal, kus hakkas ka lasteraamatuid kirjutama. Sai kunsti- ja kirjandusloomingu eest mitmeid tunnustusi
4a. Värviraamatud."Kellel on loomupärane anne,oskab ilma juhendamatta joonistada eseme või looma,aga kellel puudub,seda tuleb juhendada".Erinevad raamatud lastele,et ei tekiks raamatust stampe.Näiteks:"Punamütsike". Raamatute eest hoolitsemine,mis tekitab armastust raamatute vastu. Raamatutel peab olema oma kindel koht.Kõik zanrid sobivad. Lisandub huumor-situatsioonikoomika. 5a. Huvi tundmine ajaloo vastu.Keskkonnaraamatud,kunstiraamatud,kummastused ehk tagurpidijutud( Edgar Valteri raamatud"Kuidas õppima vaadata"). 6a. Liiklus,mis on eluliselt tähtis.Lastel tekib väike tagasiminek,kuna hakkavad ise raamatuid lugema.(,,Neli hommikut ja üks õhtu" Jaanus Vaiksoo).
Edgar Valter Edgar Valter oli eesti lastekirjani k ja kunstnik. Edgar Edgar Edgar Valteril on paljud raamatud pokudest. Pokukoda pokumaal Need on mõned Edgar Valteri raamatute tegelased ,,Pokud". Ta on kirjutanud lastele: Kassike ja kakuke Pokuraamat Ahaa, kummitab! Pintselsabad Kullast vilepill Ikka veel kummitab! Pokulood Pokuaabits Aga need ei ole kõik tema raamatud.
Hea on Ellen Niidu ,,Triinu ja Taavi lood", kus ei teki niisugust probleemi, et laps ei saa aru. Hiljem ilmunud raamatutest muidugi Aino Perviku ,,Paula lood", mis on suurepärased, seal on kõik kuidagi omane ja arusaadav ning väga ilusa sõnakasutusega. Säärast teksti lugedes hakkab inimene ka ise paremini rääkima. Oma laste pealt näen, et lemmikuks on omad, eesti tegelased: Nublu, Limpa, Lotte, pokud. Ja kindlasti on nad Edgar Valteri raamatud. Mõned on ikka suurepärased: ,,Kullast vilespill", ,,Kassike ja kakuke". Kelleks te lapsena saada tahtsite? Lapseeas ei tulnud mulle pähegi mõelda, kelleks tahan saada. Kui keegi oleks siis seda küsinud, ei oleks ma osanud tõsimeelselt vastata. Aga hiljem olen tahtnud saada viiuldajaks. Nimetage palun oma lapsepõlve lemmikraamatuid! Neid oli ikka väga palju. Kui ma Pornuse kodukoolist suure Abja kooli seitsmendasse klassi
koju". Peategelase, vana kaevuri Artur Simmo lugu algab haiglas, kus tal amputeeritakse mõlemad jalad. Simmo haiglasoleku ajal selgub tema tütre ja väimehe plaan müüa oma elu korraldamise huvides isa ehitatud maja. Tekkinud olukorra läbiarutamine muutub romaanis keskseks. Maja müüakse. Simmo sureb invaliididekodus. Vana kaevuri elulõpu jälgimise kõrval on raamatus teinegi liin sündmusi ja konflikte. Selles jutustatakse Simmo haiglakaaslase Valteri perekonnasisestest pingetest ja nende lahenemistest. Viljakalt ja mitmekülgselt on Kaugver töötanud näitekirjanduses. Kõige laiemalt levis Kaugveri näidenditest "Oma saar". Kaugveri draamaloomingu kaalukaim saavutus on näidend "Rong väljub hommikul". 1980-ndate aastate lõpupoolel sai Kaugveril võimalikuks tulla avalikkuse ette vangilaagri-aineliste teostega, nagu näidend "Saturnuse lapsed" ja memuaarne lühiproosakogu "Kirjad laagrist". ROMAANID
1995 hakkas ilmuma iga-aastane lastekirjandusalaseid käsitlusi sisaldav almanahh Nukits, 1998 loodi Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus. Huvi lastekirjanduse ja selle uurimise vastu kasvas eriti 2000ndate algul märgatavalt. Fantaasiakirjanduse ja muinasjuttude hulk on nüüdislastekirjanduses silmatorkav ja seda on mõjutanud rahvusvaheliselt tuntud lood ja olendid (päkapikud, haldjad, lohed, vampiirid vms). Omapärasena tõusevad esile eeskätt Edgar Valteri Pokude- raamatud (1990ndail), Aino Perviku, Henno Käo, Andrus Kivirähki ja Piret Raua tänapäevased muinasjutud, samuti Heiki Kripsi uudsed loomalood (Loomade seiklused 2003). Realistliku proosa vallas on märkimisväärne just noorteromaanides ja –juttude kvantiteet; sel on ka kvaliteeti, nt Aidi Valliku Anni-lood, Diana Leesalu 2 grammi hämaruseni 2005 ja Mängult on päriselt 2006, Margus Karu Nullpunkt 2010.
8000 punkti piiri. Asjatundjad üle maailma kadestasid eestlasi, kelle seast oli sirgunud nii suur talent. 1983. aasta andis Külvetile Euroopa juunioride meistritiitli, kuid tõi ka esimesed tagasilöögid: jalaoperatsiooni, kollatõve, ränga põlvevigastuse. Traumade kiuste murdis Külvet kolm korda NSV Liidu koondise kooseisus tiitlivõistlusele, ent tema esinemine ebaõnnestus nii Stuttgardi EMil, Rooma MMil kui Souli olümpial. "Valteri võimed lubasid kindlasti rohkem kui ajalukku kirjutatu välja toob," ütles Külvetit ravinud ja nõustanud Riigikogu esimees Toomas Savi. "8500 punkti ületamine oli väga hea tulemus, paraku läksid suurvõistlused aia taha." 14 Savi meenutusel oli Külvet raudse närvikavaga atleet. "Miks tähtsamad etteasted luhtusid, ei oska siiani öelda. Valter alustas sportimist väga noorelt
kunstilise efekti. Kogu teost läbib oma maailma loomise motiiv(,,Mänguvesi", ,,Suur maalritöö" jt.) Raamat on illustreeritud väga heldelt. Pildistiku erilaadilised lahendused loovad mitmekülgsuse. (Kabur, 1975) 2.3.3 ,,Oma olemine, turteltulemine" ja ,,Krõlli-raamat" (1979) Mõlemad kogud ilmusid aastal 1979 ning väärivad kindlasti erilist esiletõstmist. ,,Krõlli- raamat" sisaldeb eepilise koega värsse fantastilisest Krõllist, kes E. Valteri illustratsioonide abiga on muutunud väga armastatud olendiks eesti lastekirjanduses. Krõll kehastab laste vallatust ja muid tülitekitavaid omadusi, millesse kirjanik suhtub huumoriga, pidades kõike krõllilikku lapsepõlve loomulikuks nähtuseks. ,,Oma olemine, turteltulemine" on seevastu lüüriline luulekogu, mis koosneb seitsmest tsüklist. Temaatiliselt on raamat kirev ja raskesti süstematiseeritav, sest haarab kogu lapse elu. Loodusluule on impulsse saanud kõigist
kenasti, siis illustraator võib kunsti sihtkapitali toetusest suu puhtaks pühkida. Tahtjaid on nii palju, et raamatukunstnik lihtsalt ei pääse löögile". (Martson 2005a: 16). Seega sõltub 21. sajandi alguseks raamatu ilmumine aina enam autori asjaajamis- ja rahaküsimise oskusest. Enamikul lasteraamatute autoritel puudub raha illustratsioonide, veel vähem värviliste illustratsioonide jaoks. Värviliselt ilmusid Vilepi esikteosega samal aastal vaid suurmeister Edgar Valteri ,,Pokuaabits" ning filmi põhjal kirjutatud raamatud - Andrus Kivirähki ,,Lotte" ja Janno Põldma ,,Lepatriinude jõulud". Ilmekaks näiteks must- valgest koletrükiproduktsioonist võib siinkohal tuua kirjastuse Tänapäev sarja ,,Minu esimene raamat": kollasel paberil kohe-katki-minevad, raamaturiiulil teiste-vahele- kaduvad pehmekaanelised vihikud, kuhu pilte on lisatud minimaalselt. Teise näitena võib tuua kirjastuse Canopus poolt välja antud Ira Lemberi ja Heljo Männi raamatud,
Kaugveri hilisema loomingu paremaks saavutuseks on peetud romaani "Vana mees tahab koju" (1983). Peategelasel, vanal kaevuril Artur Simmol amputeeritakse haiglas mõlemad jalad. Simmo haiglasoleku ajal selgub tema tütre ja väimehe plaan müüa isa ehitatud maja. Tekkinud olukorra läbiarutamine muutub romaanis keskseks. Maja müüakse. Simmo sureb invaliididekodus. Teine liin sündmusi ja konflikte käsitleb Simmo haiglakaaslase Albert Valteri perekonnaprobleeme ja nende lahenemist. Üks Kaugveri teemaringe on noorte- ja pereprobleemid. Ta püüab leida vastust küsimusele: miks käivad noored alla, kuidas kujunevad kurjategijad? Nt romaanid "Meie pole süüdi" (1984), "Tee isa juurde" (1987), "Kas ema südant tunned sa?" (1988). Mälestusi sisaldavad teosed "Peotäis tolmu" (1992) ja "Laev keset rägastikku" (1990), "Kirjad laagrist" - kirjutas kirjade põhjal, mis ta Vorkutast koju saatis (1989). Neis on juttu ka Nõukogude võimu
annaabi.ee 
