valss on "Vein,naised ja laul " ning samuti ka Johannes Brahms, kes oli ühtlasi ka Straussi hea sõber ning kellele Strauss pühendas ühe oma valssidest pealkirjaga "Olge te miljonid emmatud" . On teada juhtum, kui Straussi tütar olla palunud Johannes Brahmsilt autokrammi. Mis peale Brahms olla kirjutanud mõned read Straussi ühest kuulsast valsist ning kirjutanud sinna juurde:"Kahjuks mitte Johannnes Brahmsilt" Lisaks suurele hulgale valssidele on Johann Strauss kirjutanud ka 16 operetti. Mis pole aga kõik pälvinud sellist tähelepanu kui tema valsid. Samuti on ta kirjutanud ühe ooperi "Rüütel Pasman ja Balleti tuhkatriinu ". Suri 3.juunil 1899.a kopsupõletikku Viinis 74 aastaselt.
Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist. Johann Strauss II (poeg) on Austriast päris helilooja, kes elas aastatel 1825 1899. Enamasti kirjutab Strauss tantsumuusikat ja operette. Kokku on ta kirjutanud üle 500 erineva tantsu ning peale nende veel ka ballette ja teisi operette. Kõige tuntum on Strauss tänu enda valssidele, teda nimelt kutsuti juba eluajal ,,valsside kuningaks". Tema teised tähtsaimad teosed on näiteks operett ,,Mustlasparun", valss ,,Ilusal sinisel Doonaul" ning ,,Lood Viini metsadest". Tema isa, Johann Strauss I oli samuti tuntud helilooja. Opereti ,,Nahkhiire" kirjutas Strauss Karl Haffneri ja Richard Genée tekstidele. Etendus algas selle, kui Rosalinde mees, Gabriel tuli koju, teatades, et läheb 8 päevaks vangi kohtuniku solvamise eest
Helikeele iseloomustus: tema helikeel on justkui süntees klassitsistlikust üldmõistetavusest ja romantilisest individuaalsusest. Klassitsistlikkus avaldub nt mõtteselguses, vormiloogikas, peenes detailide viimistluses, lõpetatuses oli omas ajas uuendaja-avangardist, võeti hästi vastu tolle aja kõige uuemeelsemas seltskonnas. Ta oli hinnatud ka laiema publiku poolt, aga seda peamiselt tänu oma valssidele ja nokturnidele. omas ajas ääretult uudse harmoonia ja tämbri kasutusega: erakordselt oluline on värv!, palju alteratsioone, võõrhelisid akordides, armastab 7- ja 9-akordide järgnevusi (eriti omased hiljem impressionistidele. Chopin ennetabki impressioniste, Debussy pidas end Chopini vaimseks õpilaseks). loomingus on olustiku- ja poola rahvamuusika mõjud (masurkad, poloneesid, tantsurütmid, laadid nt früügia, lüüdia)
Nagu näha, siis käib võrdlus ikka ja jälle barokiga, see näitab aga, et minusugusele barokifännile oli, mida kuulata. Sinna hulka ei saa aga lisamata jätta juba mainitud viiuldaja virtuooslikkust. Virtuooslikkus on aga taaskord baroki juurde käiv mõiste. Et selle retsensiooni lugejale ei jääks mulje nagu Sibelius oleks mingi baroki matkija, siis juhiks tähelepanu ühele fraasigrupile, mis sarnanes pea üksühele 1930. aastate ameerika ballidele iseloomulikele valssidele. Antud teose kirjutas Sibelius aga aastal 1903. See näitab, et Sibelius kasutas ka sellist muusikat, mis muusikaajaloole sai omaseks alles tulevikus. ,,Saagale" sarnaseid külgi leidub ka selles teoses. Kontrastidest sai juba räägitud, kuid veelgi suurem sarnasus oli esimese osa lõpus, mis lõppes nagu ,,Saagagi" suure crescendoga. Teine osa (,,Adagio di molto") oli karakteri poolest palju rahulikum (nagu ikka kontsertidel)
Teisel päeval ilmusid kõigis lehtedes heatahtlikud vastukajad. "Head ööd, Lanner! Head ööd, isa Strauss! Tere hommikust, poeg Strauss!" kirjutas noore Johanni debüüdist Der Wanderer. Noor helilooja oleks nagu üle võtnud teatepulga oma eelkäijalt: tema esimesed valsid Die jungen Wiener (,, Noored viinlased"), Berglieder (,,Mägede laulud"), Sanguiniker (,,Sangviinikud") olid vormilt väga sarnased Lanneri ja Strauss vanema loomingulise õitsengu perioodi valssidele. Kuid publikut võlus neis mitte eelkäijate jäljendamine, vaid noor helilooja andekus. Jõudis jätte revolutsiooniline 1848.aasta. Strauss juunior reageeris revolutsioonilistele sündmustele tuliselt. Tema sümpaatia oli täielikult rahva poolel. 3 Ta kirjutas võitluse kutsuva ,,Revolutsioonimarsi" , mis kujunes peatselt ülestõusnute seas kõuge populaarsemaks marsiks. Nad nimetasid seda ,,Viini marseljeesiks"
annaabi.ee 
