Saagis peegeldub sordi ja keskkonna vaheliste suhete sobivus, avaldub sordi pärilik potentsiaal kõigi selle vooruste ja puudustega.(Parksepp 1985:65) Tabel 2 Eestis kasvatamiseks soovitud sorte Sordid Päritolu Väärtused Puudused `Polka` Holland 1975 Viljad suured, Vastuvõtlik lehti ühtlase kahjustavatele valmivusega, hea haigustele ja korjavuse ja maasikalestale. käitlemiskindlusega. `Senga Saksamaa 1942 Esimesed viljad Vastuvõtlik Sengana` suured, hiljem hahkhallitusele, keskmise suurusega. vihmasel suvel hävib
korrata. Ahtalehise mustika lõikamine turbaväljadel. Kvaliteetsemat saaki saab taimede niitmisega. Varakevadel niidetakse põõsastel kõik oksad ja alles jäävad ainult tüükad. Soovitav on istandik niita osade kaupa, sest siis ei jää saagita aastat. Taimede kasvu soodustamiseks kastetakse suve alguses taimi lämmastikurikkama väetislahusega. Järgmisel suvel kannavad saaki ühevanused oksad, mis võimaldavad saada ühtlasema valmivusega ja kvaliteediga saaki. Edasi võib niita uuesti pärast saagiaastat või pärast paari saagiaastat. Peab ainult arvestama, et kui saak moodustub üheaastastel hargnemata okstel, on võimalik koristada saak 'kammiga' või marjakombainiga , mis oluliselt suurendab tööjõudlust. Taimede niitmata jätmisel oksad harunevad ja seetõttu on 'kammiga' korjamine raske. Mustikaistandik on väga pikaealine - üle 40 aasta. Seetõttu on otstarbekas hukkunud või kängu jäänud istikud asendada
varred maha lõigatud). Euroopas väga levinud sort. Varred ca 1,5m Karusmari ’Spinefree’ (Ribes uva-crispa ’Spinefree’) Heleroosad, pehme viljakestaga, ümarad, magusad marjad. Valmimisaeg: juuli. Varase saagikande algusega, saagikas sort. Rahuldav haigus- ja talvekindlus (vastupidav hallitusele). 7 Mustsõstar ’Öjebyn’ (Ribes nigrum ’Öjebyn’) Keskvalmiv (juuli keskpaiku). Mustad, keskmise suurusega, ühtlase üheaegse valmivusega, mahlased, maitsvad marjad. Hea saagikusega. Jahukastekindel, sõstra- pahklestale peab rahuldavalt vastu, sügiseti kahjustab lehti viltrooste. Hea talvekindlus. Mustsõstar ’ Polar’ (Ribes nigrum ’ Polar’) Suured, magusad, mahlased, hea maitsega marjad. Ühtlane ja varajane valmimine. Vastupidav jahukastele , hallitusele ja haigustele. Hea talvekindlus. Punasõstar ’Red lake’ (Ribes rubrum ’Red lake’) Keskmise suurusega, mahlased, hapukasmagusad marjad
2007:20) Pärineb Lõuna-Hiina ja Põhja-India aladelt ning Filipiini saartelt. Pea kõikides Euroopa keeltes on mandariini ühtvisi nimetatud. Tänapäeval viljeldakse kõikjal soojematel aladel Lõuna-Aasias, Vahemeremaades, USA-s, Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Mandariinid ja selle alaliigid kasvavad 4-6 m kõrgustel igihaljastel puudel või põõsastel. Viljad on üldreeglina väiksemad kui apelsinid, enam-vähem ümariku või lapikümariku kujuga, apelsinist varajasema valmivusega ning kergesti eemaldatava koorega. Botaaniliselt on mandariini vili mari, mille mahlakas sisu koosneb 9-12 hõlpsasti eralduvast sektorist. Eelistatakse väheseemnelisi või praktiliselt seemneteta sorte ja alaliike. Rohkeseemnelisuse tõttu on mandariinide sissevedu Lääne-Euroopasse ja Põhjamaadesse viimasel ajal vähenenud. Sealne tarbija eelistab väikeseviljalisi tsitrusi, millel on seemneid vähe või need üldse puuduvad. Mandariine tuuakse sisse peamiselt
annaabi.ee 
