PILVELÕHKUJATE PEALETUNG Keegi peale projekteerijate ei tea, kui kõrgele hakkab valminuna ulatuma hiljuti Taipei-101 kõrguse ületanud ja niiviisi maailma kõrgeimaks hooneks saanud Burj Dubai Araabia Ühendemiraadides. Võimalik, et kõrghoone ületab Taiwanis asuva Tapei-101 509meetrise kõrguse rohkem kui pooleteisekordselt, tõustes üle 800 meetri Dubai tänavate saginast kõrgemale. Aga see on vaid oletus, sest Dubai parimaid restorane, eluruume ja kontoreid sisaldama hakkava torni lõplik kõrgus on kiivalt hoitud saladus. Samal ajal kui Burj Dubai korrus korruse haaval ilmet võtab ja selle luksuslikkus kohalikud elanikud ahhetama paneb, on arhitektide vaimusilmas ja pabereil sündimas veel vähemalt kolm pilvelõhkujat, mis peaksid Dubai praeguse au ja uhkuse põrmustama. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, valmib 2015. aastaks Kuveidis ühe kilomeetri ja ühe meetri kõrgune Murbarak Tower, seni veel teadmata ajaks Dubais 1050 meetri kõrgun...
Viinapuu on soojema parasvöötme taim. Ta talub talvel vähest külma, kuid vajab sooja suve. Parim temperatuur kasvuajal on 20 kraadi. Enamik maailma viinamarjatoodangust kulub veini valmistamiseks, kuid neid kasutatakse ka lauapuuviljana ning toodetakse ka mahla, valmistatakse rosinaid. Eestis on viinamarju kasvatatud sajandeid. Algul kasvatati viinapuid mõisate triiphoonetes. 1887.aastast pärineb kirjalik teade väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest Viljandis. 20.sajandi teisel poolel hakkas viinamarjakasvatus Eesti koduaedades jõudsalt levima. Välistingimustega kergesti kohaneva taimena laieneb viinapuu kasvupiirkond jõudsasti. Euroopa viinapuu ristamisel teiste viinapuuliikidega on saadud sorte, mis lepivad jahedama suvega ja taluvad talvel üsna tõsist pakast. Liikidevahelisi sorte saab kasvatada meist põhja poolgi: Soomes, Rootsis ja Norras. Siiski on Eesti
htm (02.05.2016) Põõsasmaran. Täiendav info, http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/psasmara2.htm (02.05.2016) Põõsapügaja põhitõed 2016. Aiaidee. http://www.aiaidee.ee/poosapugaja-pohitoed-2/ (13.04.2016) Pärnumaa Kutsehariduskeskuse veebileht. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/laikiv_hobepuu.html (15.04.2016). Roht, U. 2007. Lehtpuud I. Tartu: AS Atlex. 380 lk. Rosmakor http://www.rosmakor.eu/kasvatus.php (13.04.2016) Sakala http://pluss.sakala.ajaleht.ee/888470/vara-valmivatest-kuslapuumarjadest-saab-imemaitsvaid- hoidiseid Sander,R. 2011. 101 Eesti puud ja põõsast. Kirjastus"Varrak".Lk:43 Sander, R. (2014). Koduaia ilupuud ja –põõsad. Tallinn: Varrak. 154 , 248 ja 153. Sander, R. 2009. Südametemurdja deutsia.Maaleht. [WWW]: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=23969089 ( 14.04.2016) Sander,R.2011.Deutsiad.Aiasõber.[WWW]:http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2016) Sarapuu, H. 1983
http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/laikiv_hobepuu.html (15.04.2016). 108.Reitalu, M. Mitme pihlaka maa on Eesti? http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/pihlakas.html (11.04.2016) 109.Roht, U. 2007. Lehtpuud I. Tartu: AS Atlex. 380 lk. 77 110.Rosmakor http://www.rosmakor.eu/kasvatus.php (13.04.2016) 111.Sakala http://pluss.sakala.ajaleht.ee/888470/vara-valmivatest-kuslapuumarjadest-saab- imemaitsvaid-hoidiseid 112.Sander,R. 2011. 101 Eesti puud ja põõsast. Kirjastus"Varrak".Lk:43 113.Sander, R. (2014). Koduaia ilupuud ja –põõsad. Tallinn: Varrak. 154 , 248 ja 153. 114.Sander, R. 2009. Südametemurdja deutsia.Maaleht. [WWW]: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=23969089 ( 14.04.2016) 115.Sander,R.2011.Deutsiad.Aiasõber.[WWW]:http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04
annaabi.ee 
