3300 tonni."(Kauppinen 1991, lk.9). Võrdluseks võib öelda, et Kändleri(1996) andmeil toodeti 1935 aastal kogu maailmas vaid 300 tonni freoone. Freoone kasutavad ka mitmed Eesti firmad. Näiteks on Pärnus firma Matek, mis toodab vuukide ja muidu pragude täitmiseks Makroflexi nimelist vahtu. Tiit Kändleri(1996) andmeil töötati see ühend välja 1989 ja see sisaldab osooni vaenlast number üks - freooni numbriga 11. Mateki 15 inimeseline tehas toodab tervelt 3% kogu Euroopas valmistavast Makroflexist. 40% sellest läheb Poola. ""Kuna me toodame aastast kolm miljonit liitrist pudelit Makroflexi ja igas pudelis kasutame 300 grammi freoon, paiskasid meie toote tarbijad atmosfääris 300 tonni freooni aastas," sõnab keemik Raivo Raba. See on sama palju kui toodeti kogu maailmas 1935 aastal"(Kändler, 1996) M.Chanini(1993) andmeil aimasid freoonide hädaohtlikust osoonikihile USA klimatoloogid Rowland Sherwood ja 9
põhifunktsioone, mille olemasoluta ei tunneks me selliseid kultuure, mis tänapäeval olemas või säilinud on. Analüüsida minevikku ja olevikku ning sellest järeldada tulevikus aset leidvaid sündmusi või objekte on inimese mõistuse üks tähtsamaid omadusi. Näiteks tööriistade valmistamise võime näitab inimese ühte kõige loomulikumat intelligentsuse vormi nimelt abstraheerimisvõimet. See tähendab seda, et inimesel on ajus kujutlus valmistavast tööriistast juba varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab inimese arukust. Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse realiseerimise võimeks või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese intelligentsus avaldub näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi, mõelda lähteandmetes sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus ja tulevikus
kindlasti inimmõistuse üks põhifunktsioone, mille olemasoluta ei tunneks me selliseid kultuure, mis tänapäeval olemas või säilinud on. Analüüsida minevikku ja olevikku ning sellest järeldada tulevikus aset leidvaid sündmusi on inimese mõistuse üks tähtsamaid omadusi. H. Bergson arvab seda, et tööriistade valmistamise võime näitab inimese ühte kõige loomuliku- mat intelligentsust. Abstraheerimisvõimeks nimetatakse seda, et kui inimesel on ajus kujutlus valmistavast tööriistast juba varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab inimese arukust. Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse realiseerimise võimeks või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese intelligentsus avaldub näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi, mõelda lähteandmetes sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus ja tulevikus
põhifunktsioone, mille olemasoluta ei tunneks me selliseid kultuure, mis tänapäeval olemas või säilinud on. Analüüsida minevikku ja olevikku ning sellest järeldada tulevikus aset leidvaid sündmusi või objekte on inimese mõistuse üks tähtsamaid omadusi. Näiteks tööriistade valmistamise võime näitab inimese ühte kõige loomulikumat intelligentsuse vormi – nimelt abstraheerimisvõimet. See tähendab seda, et inimesel on ajus kujutlus valmistavast tööriistast juba varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab inimese arukust. Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse realiseerimise võimeks või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese intelligentsus avaldub näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi, mõelda lähteandmetes sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus ja tulevikus
annaabi.ee 
