. Sellist inimest peeti kultuurseks. Mis puutub distsipliini, siis õpetaja ilma kepita hakkama ei saanud. Küllap õpilasi ka kiideti, kuid sumeri pedagoogid rakendasid kehalist karistust iga üleastumise ja vea puhul. Üldkokkuvõttes oli sumeri kool küllaltki sünge ja ebasõbralik, õpetamise programm kuiv, protsess igav ja ühetaoline, distsipliin väga karm. Seetõttu leidus palju õpilasi, kes koolist püüdsid jalga lasta ja korraldusi ei täitnud. Koolides valmistatigi ette peamiselt kirjutajaid, kes asusid tööle kas preestrite või ülikute juures. Kirjaoskusega inimesed olid ühiskonnas lugupeetud ja tähtsal positsioonil. Egiptus Kiri oli raske ja selle õppimiseks ja omandamiseks õpiti templite juures asuvates koolides preestritest õpetajate range järelvalve all. Algajad kasutasid kõige odavamaid ja lihtsamaid materjale lubjakivi ja potikilde. Õpilasteks olid peamiselt ülikute pojad, kuid ka lihtrahvast. Tänu õppetöö keerukusele
..idapool peipsit elanud eestlaste ja läänemeresoomlaste nõ hüüdnimi... sossolid...eesti hõimud, kes said selle nime kroonikas. Eestlased muinasaja lõpul §5 adramaa...maa suuruse mõõtmise ühik. kolmeväljasüsteem...põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine...kujunesid välja ka oma ala meistrid///eraldi käsitööaladena käsitleti raua tootmist ja töötlemist.///enamik tööriistu valmistatigi just seppade poolt./ Kujunesid välja rauatootmiskeskused ja relvaseppad(viimaste toodang oli eriti silmapaistev) spetsialiseeruti vastavalt pronksehetele ja hõbeehetele...Putikedra kasutuseletulekuga kujunes savinõude valmistamisest eraldi käsitööala... vahetuskaubandus...kaup vahetatakse kauba vastu/anamjaolt kaubeldi luksuskaupadega... vahenduskaubandus...st. kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks,vaid ka edasimüügiks/seda tänu soosale asendile. rehielamu..
kaladest püütud haugi, ahvenat ja linaskit. Nüüd saadi ka hülge luid, samuti metslindude luid. *** Kunda kultuuris võib eristada Kesk-Eesti kultuurirühma, mille tunnuseks on kiviesemete (k a tulekivi) rohkus. See kultuurirühm hõlmas eelkõige tolleaegse Suur-Võrtsjärve põhjakaldaid, mis olid tollasele inimesele ilmselt väga sobivaks elamiskohaks. Seal leidub ka looduses tulekivi, millest kohalikke tööriistu valmistatigi. RANNIKUVÖÖNDI JA SAARTE ASUSTAMINE Eesti (kiviaegse) rannikuvööndi ja saarte asustamine on seotud hülgeküttimisega, mis sai alguse ca 7000 ema. Merelise püügimajanduse kujunemine oli seotud põtrade arvukuse vähenemisega. Samal ajal muutus meri soolasemaks ning seega tootlikumaks sinna ilmus rohkesti hülgeid. Eesti vanimad hülgeluud on leitud Sindi-Lodja II asulast ja dateeruvad ca 7000 ema.
aastal Pronks oli harv ja kallis, sellepärast davam ja odavam. 1343 23. aprill Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri samast piirkonnast, Reiu jõe kasutati ka kivist tööriistu. Pron Raudkirved võimaldasid põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat suudmest leitud asulakoht võib ksist valmistatigi peamiselt vaid ulatuslikult alet teha ja 4. mai läbirääkimised ja Eesti kuningate tapmine Paides aga olla mõnevõrra vanemgi olla. ehteid. uusi, viljakaid maid 1523 reformatsiooni algus Eestis Mõlemad nad kuuluvad nn
annaabi.ee 
