Ka hilisemas esimese Eesti Vabariigi aegses kokakirjanduses ei pälvinud võileivad tähelepanu. Küllap peitub seletus tõigas, et eestlaste tollased söögiharjumused pärinesid kahelt meid pikemalt valitsenud võõrvallutajalt Saksamaalt ja Venemaalt. Erinevad leivad Võileibade aluseks tarvitatakse kõige sagedamini leibu jämedast jahust leibu ja sepikuid, saiu ja kuivikleibu. Leivaliike on väga palju, nende omadused olenevad jahust, lisaainetest ja valmistamisprotsessist. Lihtjahust leivad sisaldavad rohkesti Brühma vitamiine, mineraalaineid ja kestainet. (N:Tartu leib, Maaleib ja Rukkinisuleib) Kroovitud jahust leivad Võrreldes lihtjahust leibadega sisaldavad kroovleivad palju vähem vitamiine ja mineraalaineid.(N: Eesti leib, Ukraina leib ja Riia leib.) Kuivikleivad Toodetakse kroovitud rukkijahust ja rukki, ning nisujahu segust. Kuivikleibade veesisaldus on tunduvalt väiksem kui tavaliste leibade omast.
Algselt Hiinast pärit sojakaste on sealt levinud Jaapanisse ning kogu Kagu-Aasiasse. Tänapäeval kasutab sojakastet ka terve läänemaailm. Kaste valmistatakse küpsetatud sojaubade fermenteerimisel teravilja (tavaliselt nisu, kuid ka odra või riisi) ning soolaga. Sojaubadelt saab kaste oma erilise maitse, nisu lisab magusust ja aroomi, sool aga on abiks laagerdumisprotsessi juures. Sojakastme kvaliteet sõltub suurel määral tema valmistamisprotsessist ning toorainest. Toodetakse erinevaid teisendeid, mille värv võib ulatuda heledast tumedani ja konsistents vedelast tihedani. Üldiselt on hele sojakaste vedelam ja soolasem kui tume. Ka selle maitse on kergem ning ta ei mõjuta lisamisel roogade värvust. Tume sojakaste on heledast veidi paksem ja vähem soolane. Tal on pikemast laagerdumisajast tulenev külluslikum maitse ja tumedam värvus, mis tavaliselt saavutatakse pruuni suhkrusiirupi lisamisega.
Algselt Hiinast pärit sojakaste on sealt levinud Jaapanisse ning kogu Kagu-Aasiasse. Tänapäeval kasutab sojakastet ka terve läänemaailm. Kaste valmistatakse küpsetatud sojaubade fermenteerimisel teravilja (tavaliselt nisu, kuid ka odra või riisi) ning soolaga. Sojaubadelt saab kaste oma erilise maitse, nisu lisab magusust ja aroomi, sool aga on abiks laagerdumisprotsessi juures. Sojakastme kvaliteet sõltub suurel määral tema valmistamisprotsessist ning toorainest. Toodetakse erinevaid teisendeid, mille värv võib ulatuda heledast tumedani ja konsistents vedelast tihedani. Üldiselt on hele sojakaste vedelam ja soolasem kui tume. Ka selle maitse on kergem ning ta ei mõjuta lisamisel roogade värvust. Tume sojakaste on heledast veidi paksem ja vähem soolane. Tal on pikemast laagerdumisajast tulenev külluslikum maitse ja tumedam värvus, mis tavaliselt saavutatakse pruuni suhkrusiirupi lisamisega. 5. Traditsioonilised joogid
Paljud itaalia IGT veinid on tegelikkuses tulenevalt veinimeistrite oskustest väga head, kuid kuna nad ei vasta erinevatele kehtestatud kvaliteedi regulatsioonidele, peamiselt kuna DOC/G veinides ei ole lubatud kasutada võõraid viinamarjasorte nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Chardonnay, siis tuleb leppida madalama kvaliteedimärgisega. Kvaliteedireeglite üle teostab järelvalvet sõltumatu organisatisoon, mis kontrollib reeglite järgmist alates veiniaedadest, valmistamisprotsessist ning läbi kontrollostude jaemüügini välja. 2009. a liideti DOC ja DOCG veinid ühtseks DOP klassifikatsiooniks, kuid kuna praktikas kasutatakse endiselt väga palju edasi DOC ja DOCG märgistusi, siis on hetkel muutus vaid vormiline. 2010. aastal täiendati seda muudatust veelgi. 4. ITAALIA VIINAMARJASORDID Itaalias on ametlikult dokumenteeritud üle 350 erineva algupärase viinamarjasordi ning lisaks veel üle 500 kasutuses oleva kohaliku sordi. Peamised viinamarjasordid on:
annaabi.ee 
