Realismi tunnused Kujutab ümbritsevlt tõetruult ehk realislikult ei ilusta Romantismi vastand Maaliti seda, mida nähti looduses nähtavaid toonid Populaarsed olid ühiskonnakriitilised maaild Honore Daumier, karikatuur Victor Hugost Barbizoni koolkond 1830ndatel Barbizoni koolkonna moodustasid maatikumaalijad, kes käisid suvel maailmas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas Maatikumaal Piltide valmismaalimine vahetult looduses (plein air) Jean Francois Millet (1814-75) Kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke Range monumentaalse vormi- ja värvikäsitlus Arvati, et õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust Suuri raskusi müügi ja eksponeerimisega Maal ,,Viljapeade korjajad" Jean-François Millet ,,Õhtupalve" Honore Daumier (1808-79) Prantsuse maalikunstnik,
Teadused ja kunstid peavad üheskoos tõde teenima. · MAASTIKUMAAL · JOHN CONSTABLE - Inglise kunstnik - Maalis kodukandi külaühiskonda · Barbizoni koolkond - rühm maalikunstnikke peatus pikemalt linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis (mõned neist nt Rousseau asusid sinna püsivalt elama). Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks. Levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Loodusest võeti üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. · JEAN FRANCOIS MILLET - kujutas enamasti talupoegi, mitte enam maastike - suhtus tegelastesse lugupidamisega, kuid nende saatusega leppides - Millet`l oli suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga
lootsid, et tõde muudab ühiskonda paremaks ja seepärast peavad nii kunstnikud kui ka teadlased tõde teenima. Realismi tekkimine ei olnud järks ja see algas maastikumaalist. 1830. aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes külades, eriti Barbizonis, ja mõned jäid sinna isegi püsivalt elama. Vahetu side looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutlaadi kunsti, mis peagi sai nimeuseks realism. Barbizoni koolkonna maalijate hulgas levis piltide valmismaalimine vahetult looduses, kuna siis sai kõige reaalsemalt- loodusest saadi piltide üksikasjad, värvitooid ja kompositsioon. 19. sajandi lõpuks oli realism kõige laiema levikuga vool Euroopa kunstis, see soosis fotograafia sündi ja arengut. Realismi õitseajal oli nähtava tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine eriti hinnatud, mis andis fotograafia leiutamisele tõuke ja 1822. aastal saadigi esimene püsiv fotokujutis. Kunstnikud
Tema suuri maale ettevalmistavad etüüdid on maalitud otse looduse järgi ning seetõttu objektiivsemad. Ta on maalinud palju maale väiksest külast Salisburyst - ,,Salisbury vaade" Barbizoni koolkond. Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke linnas unistamise asemel pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis. Nende hulgas levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Nende stiil oli küll alguses publikule võõras, kuid nad kogusid aegamööda tunnustust. T. ROUSSEAU asus Barbizoni püsivalt elama. ,,Õhtu" J.-F. MILLET oli samuti Barbizonis, kuid kujutas pigem talupoegi. Ta oli inimfiguuri kujutamisel ametliku kunsti ideaalskeemidega teravas vastuolus. Veel arvati, et Millet õhutab läbi kunsti lihtrahvas mässumeelsust, kuid see ei olnud nii. Tal oli aga suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga.
Eemaldumine romantismist ei olnus järsk, vaid sujuv ning algas kõigepealt maastikumaalist. 1830. aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis, ja mõned neist nt Rousseau, asusid sinna päriseks elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks. Brbizoni koolkonna maalijate hulgas levis piltide valmismaalimine vahetult looduses (nn plein air). Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikuga, siiski võitsid barbisoonlased aegamööda tunnustust. Barbizonis tegutses ka Millet, kes kujutas enamasti talupoegi, mitte maastikke. Inimese kujutamiseks olid ametlikus kunstis kindlad ideaalskeemid ning Millet' tegelased olid nendega teravas vastuolus
annaabi.ee 
