Reeglina on igal tõsisel põllupidajal mulla analüüsid teostatud. Alahinnata ei tohi teadusuuringute osatähtsust, kuna komposti mõju taimekasvatusele saab sageli hinnata vaid katseliselt. Juhised tuleb välja töötada ühendproovi võtmise kohta kompostist, määrata analüüside sagedus ning nõuded laborile. Arvatavasti tekib vajadus ka ekspressanalüüside järele, mille abil kompostija saab kohapeal hinnata komposti küpsust, ökotoksilisust ja ainesisaldust. Valmiskompostis ei tohi leiduda tõvestavaid baktereid, raskmetalle, kahjulikke mikroelemente, mürgiseid ühendeid ega umbrohuseemneid. Kompostitavad jäätmed peavad olema reoainetest ja võõristest risustamata. Põhilised võõrised on klaas, plast ja metall, levinuimad reoained on raskemetallid. Suure osa võõristest ja lagunemata suurematest kompostitükkidest on võimalik kompostist välja sõeluda. Sõelumine aitab komposti kaubanduslikku välimust parandada.
peaks arvestama, et segust võib hakata nõrgveega leostuma lämmastik. Niiskuse sisaldust saab määrata percomeetriga või kogemuste lisandudes ka nn „rusika meetodil“, mis tähendab silmaga ja käega hindamist. Hapnik ja õhustamine – on vajalik, et vältida anaeroobse keskkonna teket protsessi käigus. Ilma hapnikuta seisnud kompostil tekib ebameeldiv lõhn (ja mürgised gaasid), mikroorganismide elutegevus aeglustub või peatub täielikult ning valmiskompostis avaldub see taimede nähtava halvema kasvamisena. Normaalseks hapniku kontsentratsiooniks peetakse O2 sisaldust kompostiosakeste vahel üle 10%. Kui hapniku sisaldus langeb alla 5%, ei ole mikroorganismid enam võimelised seal elama. Hapniku sisalduse mõõtmise aparatuur on suhteliselt kulukas väljainek, seega meie oma protsessides kasutame ennetavat ja regulaarset kompostimassi segamist ning olfaktoorset hindamist. Segu pH – segus võiks optimaalne pH olla 6...8
kvaliteet ühtlane; hooldama; _ mõned reaktorkompostimise tehnoloogiad - komposti järelvalmimiseks on vaja palju on piisavalt paindlikud, et kasutada erinevaid ruumi. tooraineid; _ lagugaase saab koguda ja puhastada ning samuti saab ära kasutada tekkivat kompostisoojust. Komposti kasutamine: Komposti kasutamisviis oleneb ta koostisest. _ Kompostitavad jäätmed olema vabad reoaineist ja võõristest _ Valmiskompostis ei tohi olla: · tõvestavaid mikroorganisme, · raskmetalle, · kahjulikke mikroelemente, · mürgiseid ühendeid, · Umbrohuseemneid. · Võõriseid ( klaas, plast, metall) · Valmiskomposti omadusi oluliselt muuta ei saa · Head komposti saab vaid kvaliteetsest toormest Mõne kompostisaaduse kasutamine on Eestis seadustega reguleeritud: reoveesette kompost, õlise pinnase kompost Reovee sette stabiliseerimine: Keskkonnaministri 30
ära kasutada tekkivat kompostisoojust. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 49 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 50 Komposti kasutamine Komposti kasutamisviis oleneb ta koostisest. Komposti kasutamine Kompostitavad jäätmed olema vabad reoaineist ja võõristest Valmiskompostis ei tohi olla: Mõne kompostisaaduse kasutamine on · tõvestavaid mikroorganisme, Eestis seadustega reguleeritud: · raskmetalle, reoveesette kompost, · kahjulikke mikroelemente, · mürgiseid ühendeid, õlise pinnase kompost · Umbrohuseemneid.
annaabi.ee 
