Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Seitsmeaastase sõja käigus oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse suure sõjaväe, mis vajas majutamist ja ülalpidamist. Kolonistide kasvav jõukus tekitas soovi nende maksukoormust suurendada. Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist. Nii tuli toorainet Inglismaale müüa suhteliselt madalate hindadega, aga kolooniates toodetavaid valmiskaupu Inglismaal müüa ei tohtinud. Inglismaa poliitika kolooniates viis vaenusuheteni. Inglise sõjaväge hakati vaatama kui vallutajaid ning lõpuks keelduti makse maksmast, põhjendusega, et kolooniad ei olnud makse kehtestavas Inglise parlamendis esindatud. Hakati boikoteerima Inglismaa kaupu. Esimene relvakokkupõrge inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775. aasta aprillis, mil Inglise väed üritasid Bostoni lähedal asunikelt relvad ära võtta
ettevõtlikkus alamateks · Metsade rohkus võimaldas tegelda laevaehituse ja käsitööga · Kujunesid iseseisvad vabariigid Kolooniad / kuningavõim 18.saj teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut Kehtestati tollieeskirjad kolooniad pidid emamaale toorainet müüma suhteliselt madalate hindadega, asumaades toodetud valmiskaupu Inglismaal turustada ei tohtinud Mida nõrgemaks jäi side Inglismaaga, seda enam hakkasid kolonistid end ameeriklastena tundma Seitsmeaastase sõja ajal oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse arvuka sõjaväe, mida nüüd hakati vaatama kui vallutajad Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti makse maksmast või nõuti nende alandamist Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu relva jõul maha suruda 1775
Peamised vaated ja seisukohad: • Rikkuse aluseks on kuld ja hõbe (ainult see, mida on võimalik realiseerida ja mida ka tegelikult maha müüakse). Väärismetallide varu riigis määrab majandustegevuse arengu ja kasvu. • Rikkus on raha. • Tootmine on rikkuse loomise eeldus. • Otseseks rikkuse allikaks on ringlus, sest kasumi aluseks on kauba kallimalt edasimüümine. • Rikkuse allikaks on riikidevaheline kaubandus, väliskaubandust tuleb eelistada sisekaubandusele ning valmiskaupu toorainele. • Koloniseerimine ja kolooniate kaubanduse monopoliseerimine (koloniaalkaubandus). • Tollivaba import toorainele, mida ei leidu kodumaal. • Tollid, maksud ja teised kaupade liikumist piiravad meetmed. • Natsionalism, ainult võimas riik saab eksportida ja rikastuda oma naabrite arvelt. • Suure ja tööka rahvuse tähtsus, rahvastiku tihedus väljendab rahvuslikku jõudu. • Tugev keskvõim, riigi majanduslike eesmärkide
Poliitilised suhted: Teise Maailmasõja alguses annekteeris NL Eesti, Läti ja Leedu. Hiljem ka muud rahvamaad koos Teise Maailma "tiitliga". Kõik need riigid, kuigi neil puudusid suured erinevused ja etnilised erisused, olid vaheriikideks Vanamaale. Riigid juhindusid suure vannasmaa järgi. Majanduslikud suhted: Teisel Maailmal on siseliidu majandus ühendus- Ühise Majandustoetuse Liit. Liidusiseselt on ka vabakaubandus. NL müüb toormaterjali teisele Teise Maailma riigile ja vastu saab valmiskaupu, andes teistele riikidele oma ressursse ja majanduslikku koortööd. Püütakse võimalikult vabaneda Esimese Maailma kaupadest, kui suheldakse aktiivselt Kolmanda Maailma riikidega. Majanduse reformimisega on aga need 60 61 riigid üha enam sidunud ka Esimese Maailma riikidega. Kokkuvõtte toetab NL Teise Maailma maid, et säilitada oma turvatunne. Edutav revolutsioon
annaabi.ee 
