ülemaailme majanduskriis a) vabrikud ja talud läksid pankroti b) tööpuudus c) elutaseme langus 2. Sisepoliitiline kriis rahvas oli rahulolematu riigi võimuga, nõuti uue põhiseaduse ja riigipea ametikoha kehtestamist. 8. Nimeta Vaikivale Ajastule iseloomulikke jooni Eestis? a) keelustati kõik poliitilised organisatsioonid b) ainuparteina loodi Isamaaliit c) kehtestati tsensuur d) ei toimunud demokraatlikke valmisi e) riiki valitseti K. Pätsi dekreediga f) 1937. aastal võeti vastu uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 2 9. Mis olid Eesti Vabariigi välispoliitika peamised eesmärgid? Kas ja kuidas õnnestus neid saavutada? Eesti Välispoliitika eesmärgid: 1
Näididriigi- Holland, Eesti. HÜBRIIDNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi. Tunnused- · Igal valijal on 2 häält · Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Näidisriigid- Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu ja Ungari. 5)Kuidas toimib Eesti proportsionaalne valimissüsteem? Sätestati 1992 a.- võrdeline valimissüsteem. Mitmeid puudusi, aga ka eeliseid. 101 mandaati. Enne valmisi tuleb erakondadel koostada üleriigiline nimekiri, mis on suletud ja ringkondade nimekiri, mis on avatud. 3 häältelugemisvooru: · Lihtmandaat- arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot. (sedelid jagatakse valmis ringkondade mandaatide arvuga). Täidetakse 15-17 kohta. · Ringkonna mandaat- salevad ainult need erakonnad, kes on saanud üleriigiliselt 5%( Liidetakse iga nimekiri ja kandidaatide hääled, see summa jagatkse ringkonnakvoodiga e
Seminar 2: Avalikustamine Eesti kohaliku tasandi planeerimisprotsessis 1. Milliseid seaduses nimetatud suhtlus- ja infokanaleid ning viise kasutatase huvitatud osapooltega suhtlemiseks ja nende informeerimiseks kohalike planeeringutega seoses ? vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht; regulaarselt ilmuv linnaosa leht; vastav ajaleht regulaarselt ilmuv maakonnaleht; üleriigilise levikuga päevaleht; kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebileht; tähtkiri; elektronpost (siis, kui osapool on sellise võimaluse valinud); informatsioonitahvel (sõlmpunktides – bussipeatused, poodide juures jms); avalik arutelu; avalik väljapanek; infotahvel detailplaneeringu alal. 2. Mitu korda aastas peab kohalik omavalitsus informeerima avalikkust kava...
agressiivset välispoliitikat -> Vene-Jaapani sõda 1904-1905 (VM kokkupõrge Aasia suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga), VM kaotas Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist (algus: Verine Pühapäev 9. jaanuar) 1905 halvas ülevenemaaline streik elu kogu riigis ja tsaarivalitsusele tuli järele anda -> 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning Riigiduuma valmisi Kergenes talupoegade ja tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused VM vajas reforme: Pjotr Stolõpini agraarreform, mille eesmärk oli Vene maaelu ümber kujundada, nii et tekiksid iseseisvad talud Peale Stolõpini mõrva 1911 hakkasid taas levima Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine Erakonnad: 1. Konstitutsioonilised demokraadid (kadetid) tahtsid põhiseadust 2
Juunis 1940 nõudis NSV liit Eestilt valitsuse väljavahetamist(17.juuniks 1940 oli Eesti okupeeritud), uude rahvavalitsusse valiti inimesed kes olid tuntud, kuid kellel polnud varem poliitikaga tegemist olnud. Eesti rahvavalitsuse juhiks sai arst ja luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Juul keskel toimusid parlamendivalimised, millel sai valida ainult valitsuse kinnitatud kandidaate. Valijatele avaldati survet ning tulemusi võltsiti. Pärast valmisi nõudsid kommunistid Baltikumi ühendamist NSV liiduga ja 21.juulil kogunenud nn rahvaparlamendid kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Sotsialistlikeks Vabariikideks ja palusid võtta end vastu NSV liidu koosseisu. Likvideeriti Balti riikide kaitsejõud, suleti paljud ühingud; ainsaks poliitiliseks erakonnaks jäi kommunistlik partei. Kehtestati uued põhiseadused, mis loodi NSVL seaduste järgi. (võim kuulus ülemnõukogudele, rahvakomissaride
1990date aastate alul jõudis siiski kompromissini, mis on viinud autonoomse tulevikus iseseisva Palestiina riigi tekkeni Iisraelis. Konflikt lähis-idas jätkub ja kiiret lahendust pole näha. Kriisid sotsalismi Venemaas Pärast Stalini surma puhkes terve rida kriise nõukogude mõjusfääri kuuluvais euroopa riikides. 1953--puhkesid rahutused Tsehhoslovakkias ja Ida-Saksamaal 1956 juuni poolas toimus 25 000 Pozmani töölise demostratosoon, kus nõuti leiba, vabu valmisi ja nõukogude vägede väljaviimist poolast. Tänava lahingud Poznamis kestis kaks päeva. Ülestõus suruti maha. - 32 - 1956 okt.--puhkes rahva ülestõus Ungaris, Kremli juhtkond otsustas sõjaliselt okupeerida. Nõukogude väed hõivasid Buthapesti ja kogu maa. Relva kokkupõrked kestsid kaks kuud. Hukkus tuhandeid inimesi. Järgnesid massi represoonid. Umbes 200 000 inimest põgenesid kodumaalt.