eestlaste kätte (Ugandi ründamine) Eestlaste võitlus 1208 vallutatud on enamus läti alade rahvaid, järg jõuab eestlaste kätte (Ugandi ründamine) 1210 eestlaste võit Ümera lahingus, innustus edasisteks võitlusteks 1217 veebruar eestlased võidavad sakslasi Otepää all 1217, 21.sept. Madisepäeva lahing, esimene kaytse ühendada kõikide maakondade malevad (Sakala vanem Lembitu) 1219 juuni vallutusse sekkuvad ka taanlased (maabuvad Tallinna all) 1220 rootslaste sissetungikatse Läänemaale lüüakse Lihulas tagasi 1223 eestlastel õnnestub lühikeseks ajaks vabaneda võõraste ülemvõimust, vaid Tallinn jääb taanlaste valdusse 1224 august Tartu langemisega on kogu Mandri-Eesti taas võõrvõimu all 1227 3. veebruar Muhu ja Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus. Algab võõrvõimude võitlus Liivimaa jagamise pärast
1697-1718 Karl XII - Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid tema vastu liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda, mille käigus kaotas Rootsi oma Eesti alad. Rootsi võimude suhtumine siinsetesse aladesse: - Eestlane = tööjõud - Pärisorjus - Pärast reduktsiooni riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati - Talupoegade olukorda parandati (vakuraamatud, võimalus kohtule kaebus esitada, vabastati peksukaristusest) - Liivimaasse suhtuti esialgu kui vallutusse, mille vanade eesõigustega ei pea arvestama sama palju kui Eestimaa omadega; seda meelt oli eriti Gustav II Adolf, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonna olemasolugi „Vana hea Rootsi aeg“ 11. Vene aeg (1710-1918) Millal on venelased siinseid alasid valitsenud? Millal nad on soovinud seda teha? 1030-1061: Vene suurvürst Jaroslav Tark vallutas Tartu linnuse ja rajas sinna Jurjevi kantsi, 1061.a vallutasid eesti hõimud Tartu tagasi
MVV: Henriku Liivimaa kroonika 13. sajandi Eesti ja Läti ajaloo tähtsaim allikas ning kõik aadli ja linnade privileegid jäid kehtima, samas kui LõunaEestis, millesse suhtuti kui · Saksa preester ja tõlk vallutusse, toimus karm rootsistamine. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan · Kroonika on ülistav, tehtud tellimustööna, ladina keeles Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks endale alluv maaala rootsistada. · Üles kirjutatud 12241227 Rootsi kuningad
võimsaid riike nt Etioopia. Teine põhjus oli kindlasti poliitiline killustatus – peamiselt olid riigid väikesed ning neid lõhestas pidev rivaliteet. Seega puudus Aafrika riikide ühtne vastupanu ning Euroopa riigis mängisid nende poliitilistele huvidele ja värbasid endale aafriklastest liitlasi, et korraldada sõjakäike suuremate kohalike riikide vastu. Nt Ghana sisealade ashantide konföderatsiooni vastu kaasati vallutusse rannikualadel elutsevaid rahvaid, kelle ajaloolised vaenlased ashantid olid. Samuti oli aafriklastel piiratud ettekujutus suveräniteedist. Vastupanu, mida aafrikalsed osutasid, on üritatud seostada hilisema vabadusliikumisega, aga tollased valitsejad kaitsesid väga kitsaste ringkondade huvisid ja läksid tihtipeale kokkulepetele eurooplasega. Lisaks oli Euroopa riikidel pikajaline ettevalmistus, sest neil oli sajandite pikkune kogemus koloniseerimisega
annaabi.ee 
