20.sajandi sõdade võlu ja valu 20. sajandi alguse kõige iseloomulikumaks nähtuseks on peetud imperialismi. Sõna imperialism on pärit ladinakeelsest sõnast imperium, mis esialgu tähendas võimu, seejärel suurriiki. See on aga otseselt seotud selle aja suurriikide vallutuspoliitikaga, mille käigus muudeti nõrgemad maad enda valdusteks. Kuna majandus oli muutunud rahvusvaheliseks, polnud riiki, kes tahtlikult oleks soovinud maailmasõda valla päästa. Kuid oli üsna mitmeid asjaolusid, mis sellele siiski kaasa aitasid. Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 vallandas Euroopas pahameeletormi, millest sai alguse konfliktide laine.
Hakati antiikkultuuri väärtustama ning õpetlased koondati õukonnakoolide juurde. Suurt tähelepanu pöörati kirikute ja losside ehitamisele. Riik lagunes 843. aastal, kui riik jagati Karl Suure kolme pojapoja vahel. 5)Bütsantsi poliitiline ajalugu. Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks ning keskuseks jäi Konstantinoopol. Riigi keeleks sai kreeka keel. Tuumikalaks kujunes Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. Keiser Justinianuse ajal püüti eduka vallutuspoliitikaga taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust, kuid see idee unustati peagi, kuna Bütsantsi aladele hakkasid tungima lõunaslaavlased ja langobardid. Korrastati seadused Rooma õigus. Koguti kokku Rooma keisri seadused, mis süstematiseeriti ning neile lisati Justinianuse seadused tekkis uus seadustekogu. 8. sajandil hakkasid aladele tungima araablased. Raskustele vaatamata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevndasid sõjaväge ja asusid vastupealetungile (araablastega).
Rockefelleri grupi peamine trust oli naftaga tegelev Standart Oil. 1915. a. kuulus 60% USA rikkustest kahele protsendile elanikkonnast. Vabariiklased ja Demokraadid: USA poliitiline süsteem toetus kahe sotsiaalselt üsna lähedase partei Vabariikliku ja Demokraatliku partei konkurentsile. 1900. a. presidendivalimistel esitas võimul olev Vabariiklik Partei kandidaadiks senise presidendi William McKinly. Partei oli võitnud tavalise ameeriklase poolehoiu suurriikliku vallutuspoliitikaga, eriti võiduga Hispaania-Ameerika sõjas 1898. a. Sõda oli olnud küll kulukas, aga selle käigus olid USA võimu alla läinud Filipiinid ja Kuuba. Valimisplatvormis seadis Vabariiklik Partei esikohale aktiivse välispoliitika ja USA positsioonide tugevdamise rahvusvahelises elus. Rahale see kurss meeldis. Suurkapitali huvides võttis Vabariiklik Partei valimisprogrammi kõrgete tollitariifide säilitamise, millega taheti vältida välismaa firmade konkurentsi siseturul. Eelkõige rahakate
Idagoodid Kreeka, Pannoonia- kuhu alusid kõigepealt föderaatide ehk liitlastena, lepingu alusel 489 tungisid Itaaliasse ja asutasid oma kuningriigi (Idagoodi kuningriik), mis hõlmas Itaalia, Austria, Ungari, Sloveenia, Horvaatia, Côte d'Azur (kuningas Theoderich- lubas olla Itaalia kukinga Odoakeri liitlane, kuid lõpuks hoopis tappis ta) 533 Bütsants (keiser Justinianus), põhjas langobardid Langobardid- lõpetavad rahvasterände nemad olid pigem vallutuspoliitikaga. Nemad olid tõesti pigem sissetungiad. 400 Elbe alamjoks Pannoonia, Põhja-Itaalia (Lombardia) 773-774 Karl Suur liidab Frangiriigiga Alemannid Nemad kehtestasid romaani ja germaani keelte vahelise piiri. Alemannid erinevad eelnevalt nähtud rahvastest. nad säilitasid oma germaani keele. Nad ei assimileerunud ega ei võtnud omaks ladina keelt ja selle tõttu kõik see, mis on alemanni on jäänu germaani keelseteks aladeks. Frangid .. on ainukesena need, kelle kuningriik jäi ka püsima.
annaabi.ee 
