rahvaste rändamise aeg, kaubavahetuse kasv ja röövretked. Esimesena toimusid Skandinaavia kuningate retked, mida Eesti ajaloos märgitakse viikingiajaks (aastatel 800. 1050). Põhjapoolt tungisid balti hõimud, hõivates tänase Põhja Läti alasid, ja lõpuks ka skandinaavlaste huvi Eesti vastu. (L. Vahtre, 2004, lk 20-21) Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Nad tõid kaasa endaga kirikute tekke, kloostrite tekke ja linnuste arhitektuuris muudatused. (Linnuste ümber müür, vallid ja vallikraavid). Kirik oli tee, mille kaudu pääsesid esimesed eestlased hariduse juurde, seda küll esialgu ainult poisslapsed
.......................................................................8 2 Sissejuhatus keskaega, allikatest Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lõääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Sellest tulenevalt on Eesti keskaja ajalugu paljuski Lääne katoliikluse ja administratiivse süsteemi juurutamise, s.t. võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on
3) adratalupojad- põhilised koormiste kandjad, maksavad künnist, teevad teotööd4) üksjalad-mõisnik võttis neilt maa ära5) sulased-vaene inimene. Adra või üksjala poeg. 6) vabadikud- ise vastutab oma tegude eest.7) Saunik- elab adratalupoja või üksjala juures, tehes kummagile põllutöid. Saunik omab ka ise väikest maalapi.8)träälid-Võlastunud või surma mõistetud inimesed, kes on vabaks ostetud. Kas 13. sajandi vallutuseelses Eestis olid ülikud või mitte?Poolt- ja vastuargumendid Mina arvan, et polnud. Poolt: Eestis polnud ristiusku, oli lapipõllundus. Maa jagati perede vahel ära, et kõik saaks võrdse osa maad ja et maa oleks sama kvaliteediga. Eraomande maaole polnud.Vastu: Ehitati linnuseid, korraldati suuri pidustusi , kuhu talupojad tulid andemitega ja ülejäägid anti feoaalidele. Kas pärisorjuse kaotamine 19. sajandi alguses oli maaelule Eestis Positiivse või negatiivse mõjuga? negatiivsemõjuga
vastristitutele mõningaid mööndusi, lubades muuhulgas neil, kes olid abiellunud enne ristimist, säilitada abielud, mis olid sõlmitud teise ja kolmanda põlve sugulaste vahel. Ühiskonnas, kus taolised reeglid ei kehtinud, olid kiriku mõistes lähisugulaste abielud üsna tavalised ja samade suguvõsade vahelised rohked abielusidemed isegi soositud. Abielu sõlmimisega seotud kombestiku kohta Eestis on isegi tõsiseltvõetavates uurimustes mõnikord oletatud, nagu oleks vallutuseelses Eestis sõlmitud abielud põhiliselt naiste "tõmbamise", seega röövimise teel. Abielu oli tol ajal siiski eelkõige kahe suguvõsa omavaheline leping ning naiste röövimine käsitletav kuriteona, mille eest oli ette nähtud karistus. Nii Eesti kui ka teiste läänemeresoomlaste folklooris leidub pealegi viiteid tõenäoliselt varasemale kosja- või kaasa valimise kombestikule, kus initsiatiiv kuulus hoopis neidudele
Rahvasuu kinnitab , et Saha kabel on vanem kui Tallinna linn. Ristiusu toodi "tule ja mõõgaga" 13. sajandi algul. Keskaeg Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Sellest tulenevalt on Eesti keskaja ajalugu paljuski Lääne katoliikluse ja administratiivse süsteemi juurutamise, s.t võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja
annaabi.ee 
